Venemaal jätkub tulepõrgu

Näomaskiga matrjoškamüüja. Foto: SCANPIX

Olukorras, kus õhu mürgisuse tase ületab ohutu viiekordselt, püüavad Venemaa pealinna Moskva elanikud katta oma nägusid maskide ja märgade lappidega, kirjutab uudistevõrk AFP. Kreml ja kirikute kuldsed sibulkuplid on kadunud suitsu sisse.

Isegi päise päeva ajal sõitmiseks peavad Moskva autojuhid panema põlema masina tuled. Suits on tunginud kodudesse ja kontoritesse ja isegi Venemaa pealinna metroos, mis on üks maailma sügavamal asuvaid, on seda näha.

«Olukord on tõeliselt äärmuslik. Inimesed on oludes, milles nad ei peaks elama,» ütles tuntud arst Ivan Jurlov ajalehele Kommersant.

Häiritud olid ka lennud Moskva Domodedovo lennuväljalt. Sudu tõttu suunati mitmed lennud teistele lennuväljadele ümber ja umbes 40 jäeti hoopis ära. Nähtavus lennuvälja ümbruses on umbes 325 meetrit ja otsus maandumise kohta on lennundusametnike sõnul iga kapteni enda langetada. Šeremetjevo lennuväli töötab praegu häireteta.

Saksamaa pani oma Moskva saatkonna ajutiselt kinni ja soovitas oma kodanikel Venemaale minekut juhul, kui see pole hädavajalik, vältida. USA välisministeerium soovitas oma kodanikel reisiplaanid tõsiselt üle vaadata.

Sportlaste tervise pärast muretsev Vene jalgpalliföderatsioon otsustas kolida sõpruskohtumise Bulgaariaga Moskvast ümber Sankt Peterburgi.

Kuigi tervishoiuametnikud soovitasid moskvalastel nädalavahetuseks linnast lahkuda, olid kõik puhkusepaketid juba välja müüdud ning ka väljaviivate rongide ja lennukite piletite peale käis tunglemine.

Vene eriolukordade ministeeriumi teatel levivad sudukihi tekitanud põlengud riigi keskosas jätkuvalt edasi ning selle tekitanud viimaste kümnendite tõsiseim kuumalaine kestab edasi ka lähipäevil.

Tulekahju on teinud võimud murelikuks ka Sarovi tuumauuringute keskuse ohutuse pärast. Suletud linn jääb põlengutest tõsiselt laastatud piirkonda. Eriolukordade ministeerium on saatnud sinna tuhandeid päästetöötajaid.

Lisaks jälgivad võimud pinevalt ka olukorda Brjanski piirkonnas, mille pinnas on jätkuvalt saastatud 1986. aasta Tšernobõli katastroofi ajal vallandunud radiatsioonist.

Viimase ööpäeva jooksul registreeriti Venemaal 290 uut tulekahju. Sama aja jooksul kustutati 244 tulekollet. Põlengud katavad umbes 193 500 hektarit.