/nginx/o/2010/08/07/414648t1ha5a1.jpg)
Rootsi välistudengite kvoot on diskrimineeriv, vahendab Soome haridusministri Henna Virkkuneni seisukohta ajaleht Helsinki Times.
Soome haridusministrit pahandab diskrimineerimine Rootsi ülikoolides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tudengid jagatakse erinevatesse kategooriatesse, ei kohelda neid võrdselt,» märkis Virkkunen.
Kuni selle kevadeni oli pääs Rootsi ülikoolidesse võrdne kõigile, sõltumata nende rahvusest ja kodakondsusest.
Virkkuneni sõnul rikub Rootsi nüüd piiranguid tehes Põhjamaade kokkulepet, mille kohaselt peaks kogu piirkonnas kehtima ülikoolidesse astumisel ühtsed nõuded. Lepe aegub aastal 2012.
Rootsi valitsuse sõnul seadsid nad välistudengite kvoodi sisse seetõttu, et neil oli raskusi kodumaiste ja mujalt tulevate üliõpilaskandidaatide võrdlemisega. Uute reeglite kohaselt peavad ka rootsi keelt emakeelena rääkivad Soome koolilõpetajad Rootsi ülikooli astumiseks omama rahvusvahelist bakalaureusediplomit.
Soome haridusminister aga avaldas veendumust, et piirangu seadmise eesmärk on anda rootslastele eelis välismaalaste ees. «Rootsi tahtis seda süsteemi proovida hoolimata vastuseisust,» ütles ta.
Soomlaste seas on Rootsi Suurbritannia järel populaarsuselt teine välisriik, mille ülikoolidesse suundutakse õppima. Praeguse seisuga õpib Rootsi ülikoolides umbes tuhat soomlast.
Rootsi enda kõrgharidusameti hinnangul rikub välistudengitele seatud kvoot ka Euroopa Liidu reegled.