Eesti jääb soolise võrdsuse tabelis maha kõigist naaberriikidest peale Venemaa

Laulupidu Foto: Erik Prozes

Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tabeli järgi asub Eesti 62. kohal, olles viimase dekaadi jooksul mitukümmend kohta kukkunud, selgub Maailma Majandusfoorumi (WEF) täna avaldatud iga-aastase soolise lõhe statistikast. Veel kaheksa aasta eest oli Eesti 29. kohal. Kõik teised siinse piirkonna riigid peale Venemaa asuvad Eestist kõrgemal positsioonil.

Tänavuses tabelis järgnevad Eestile näiteks sellised riigid nagu Zimbabwe ja Guajaana. Kõik teised siinses regioonis asuvad riigid on Eestist eespool. Läti on 2014. aasta statistika järgi 15.  ja Valgevene 32. ja Leedu 44. positsioonil. Põhjamaad troonivad edetabeli tipus – seda juhib juba kuuendat aastat järjest Island, ning saareriigile järgnevad Soome, Norra, Rootsi ja Taani. Eesti naaberriikidest on vaid Venemaa madalamal positsioonil – 75. kohal. 

Kuigi Eesti naiste osakaal töölkäijate hulgas on suur ja tervisenäitajad head, alandab Eesti üldtulemust näiteks poliitiline mõjuvõim, kus Eesti on alles 88. kohal. Ka palgalõhe seisukohalt pole siinsed näitajad head, selles tabelis on Eesti 95. positsioonil, jäädes vahetult alla näiteks Guajaanale ja Nicaraguale. Siinsed naiste palk moodustab WEFi statistika järgi 60 protsenti meeste palgast.

Naissaadikute arvult parlamendis jääb Eesti samuti nimistu teise poolde, olles 19 naissaadiku ja 81 meessaadikuga 78. kohal. Sel kuul on Eesti parlamendis 20 naissaadikut. Eesti ees asub selles tabelis Keenia ja kohe järel Burkina Faso. Tabelit juhib Rwanda, kus naissaadikuid on 64 ja meessaadikuid 35.

Statistika koostamisel analüüsis WEF 142 riigi andmeid. Täpsemalt saab tabelit näha siit.

Eesti võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi kommentaar:

Eesti näitajad sugude võrdsuse küsimuses ei ole viimastel aastatel kuigi palju muutunud, sest pole võetud otsustavaid samme, et naiste ja meeste võrdsust probleemsetes valdkondades suurendada. Küll aga toimuvad arengud paremuse suunas teistes riikides, kellega soovime end võrrelda. Raportis ei kajastu veel muutused meie valitsuse koosseisus, kus on nüüdseks naisi varasemast enam. Meie madalat positsiooni GGG indeksi edetabelis mõjutab ka naiste väike arv Riigikogus ja see, et Eestis ei ole olnud naissoost riigipead. Ikka veel on Eesti ka üks suurema soolise palgalõhega riike ja selles osas ei ole olnud viimastel aastatel positiivseid arenguid.

Peame mõistma, et ühiskondlikud muutused suurema võrdsuse poole ei toimu iseenesest. Selleks on vaja poliitilist tahet ja tegusid. Poliitilist tahet ja julgust tegutseda otsustavalt sugude ebavõrdsuse vähendamise suunas, ei ole Eestis kahjuks seni olnud.

Näiteks sõltub erakondade juhatustest see, kas naistel ja meestel on valimisnimekirjades võrdsed võimalused Riigikokku pürgida või mitte. Saab näha, kas kevadel toimuvad Riigikogu valmimised annavad meile sooliselt rohkem tasakaalus parlamendi. Äsja Sotsiaalministeeriumi poolt avaldatud soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitas, et ootus selleks on just naiste hulgas olemas.