/nginx/o/2014/10/31/3477591t1h9d80.jpg)
Soome Helsingi nakkushaiguste kliiniku peaarst Asko Järvinen sõnas meediale, et Ebola kahtlusega patsient saabus Soome Libeeriast ning pöördus terviseprobleemide tõttu ise arstide poole.
Peaarst: Libeeriast saabunud Ebola kahtlusega patsient pöördus ise arstide poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks on patsient paigutatud uurimiseks ja raviks Meilahti haiglasse, edastab iltalehti.fi.
Patsiendil tekkisid haigussümptomid 21 ööpäeva pärast Libeeriast lahkumist. Väljaande Helsingin Sanomat andmetel on isikul USA kodakondsus.
«Ta läks ise kliinikusse, kus talle pandi Ebola kahtluse diagnoos, sest sümptomid vastavad Ebolale. Hiljem toimetati ta kodust haiglasse,» teatas Järvinen.
Järvinen peab patsiendi nakatumist Ebolasse üsna ebatõenäoliseks, kuna see isik ei olnud Libeerias otseses kontaktis Ebolasse nakatunutega. Lisaks tekkisid tal haigussümptomid alles haiguse peiteaja lõpul. Ebola peiteaeg on 2 – 22 ööpäevani.
Ebola kahtlusega patsiendilt võetakse haiguse tuvastamiseks mitmeid proove. Täna peaks selguma, kas tal on Ebola või mitte.
«Analüüside tulemused peaks teada olema täna pärastlõunaks,» lisas Järvinen.
Lääne-Aafrika riikides Guineas, Libeerias, Nigeerias ja Sierra Leones on juba mõnda aega olnud Ebola epideemia.
WHO andmetel on Ebolasse nakatunud rohkem kui 10 000 ja surnud ligi 5000 inimest.
Ebola viirus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Ebola jõe äärses külas Zaire'is 1976. aastal.
Ebola puhul tekib väsimus, kõrge palavik, kõhulahtisus, liigese- ja lihasvalu, iiveldus ja oksendamine. Ebola mõjutab ka hingamissüsteemi, tekitades hingeldamise, luksumise ja köha.