Türgi uus presidendipalee annab oma suurusega silmad ette nii Briti kuulsale Buckinghami paleele kui ka Prantsusmaa Elysée paleele ning selle rajamine läks maksma 250 miljonit eurot.
Türgi president sai endale luksusliku 1000 ruumiga uue palee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kriitikute arvates on see palee presidendi suurusehulluse märk, edastab YLE.
Palee kannab nime Ak Saray ehk Valge Palee ning see asub pealinna Ankara eeslinnas.
Hiiglasliku hoone pindala on umbes 40 000 ruutmeetrit ning selles on 1000 ruumi. Ruumide laekõrgus ulatub viie meetrini ning enamikus ruumides on pealtkuulamine võimatu.
Palee all on varjendid ning kinnitamata andmetel peaks ehitis vastu pidama ka raketirünnaku.
President Erdoğani toetajate sõnul on riigijuht valinud endale sobiva esinduspalee. Tema vastased on vihased, et uhke palee näitab presidenti aina enam monarhina ning viitab ta kasvavale suurusehullusele.
Palee tekitas emotsioone juba kuid enne selle ametlikku avamist, kuna selle ehitusloaga oli probleeme. Ankara kohus püüdis ehitamist keelata, kuna ehitis rajati kaitse all olevasse parkmetsa.
Kohtu otsusest hoolimata võeti maha 900 hektarit metsa.
«Kui neil on piisavalt jõudu, tulgu ja lammutagu see maha. Kavatsen palee avada ja sinna kolida ning seal töötada,» sõnas sel kevadel veel peaministri ametis olnud Erdoğan opositsioonile.
Türgi meedias ja sotsiaalmeedias on palee nime üle juba nalja visatud, sest türgi keeles tähendab «ak» nii «valget» kui «puhast».
Kriitikute sõnul on presidendi ja tema AK partei tegevus kõike muud kui puhas ja läbinähtav. Türgi valitsust on süüdistatud mitmel korral korruptsioonis.
Süüdistused viisid kohtu- ja politseisüsteemis «puhastusteni».
Erdoğani vastaseid ärritab see, et varasematele presidentidele on kõlvanud Çankaya loss, mille lasi ehitada tänapäeva Türgi asutaja Mustafa Kemal Atatürk.
Uue paleega tahtvat Erdoğan keerata selja rohkem kui 90 aasta vanuse vabariigi pärandile. Selle asemel tahtvat ta tagasi sultanite aega ja Osmanite impeeriumit.
Türgi on vabariik, kus põhiseaduse kohaselt on presidendil eelkõige esindusroll. Erdoğan on aga seda muutma hakanud ning ta valitseb Türgit samal viisil presidendina, nagu ta valitses varem peaministrina. Türgi uus peaminister Ahmet Davutoğlu on jäänud tema varju.
Türgi politoloogide arvates viitab ka uus Ak Saray palee presidendivõimu suurenemisele. Lossis on tööruumid ka ministritele, keda Erdoğan presidendina tahab kontrollida.