/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/10/31/3477799t1he002.jpg)
Soome tervishoiuministeeriumi teatel võib Ebola-kahtlusega haiglasse tulnud patsiendil olla hoopis ka malaaria või tüüfus – sümptomid on sarnased, samuti on need haigused Ebolast oluliselt levinumad.
Soome Ebola-kahtlusega patsiendil võib olla hoopis malaaria või tüüfus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebola kahtlusega patsient saabus Soome Libeeriast ning pöördus terviseprobleemide tõttu ise eile arstide poole. Nüüdseks on patsient paigutatud uurimiseks ja raviks Meilahti haiglasse, edastab Iltalehti.
Patsiendilt võetakse mitmeid proove ning meedikute kinnitusel kontrollitakse ka, ega tal pole hoopis mõnda muud troopilist haigus, sealhulgas näiteks väga levinud malaariat või tüüfust. Täna pärastlõunal peaks selguma, kas tal on Ebola või mitte.
Patsiendil tekkisid haigussümptomid 21 ööpäeva pärast Libeeriast lahkumist. Tema nakatumist Ebolasse peetakse üsna ebatõenäoliseks, kuna ta ei olnud Libeerias otseses kontaktis Ebolasse nakatunutega. Lisaks tekkisid tal haigussümptomid alles haiguse peiteaja lõpul. Ebola peiteaeg on 2 – 22 ööpäevani.
Patsiendi seisund on hea, kinnitas Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonna esindaja.
Väljaande Helsingin Sanomat andmetel on isikul USA kodakondsus.
Lääne-Aafrika riikides Guineas, Libeerias, Nigeerias ja Sierra Leones on juba mõnda aega olnud Ebola epideemia. WHO andmetel on Ebolasse nakatunud rohkem kui 10 000 ja surnud ligi 5000 inimest.
Ebola viirus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Ebola jõe äärses külas Zaire'is 1976. aastal.
Ebola puhul tekib väsimus, kõrge palavik, kõhulahtisus, liigese- ja lihasvalu, iiveldus ja oksendamine. Ebola mõjutab ka hingamissüsteemi, tekitades hingeldamise, luksumise ja köha.