/nginx/o/2014/11/02/3483917t1h2f72.jpg)
Saksa president Joachim Gauck väljendas rahutust väljavaate üle, et mõne liidumaa peaministriks saab esmakordselt kommunistliku taustaga erakonna Linke esindaja.
Gauckis tekitab rahutust Linke võimalik tõus Saksa liidumaa etteotsa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linke poliitik Bodo Ramelow tõuseb suure tõenäosusega kolme erakonna koalitsiooni eesotsas endisel Ida-Saksamaal asuva Tüüringi liidumaa peaministriks.
Linke, mis põlvneb osaliselt Ida-Saksamaad valitsenud Sotsialistlikust Ühtsusparteist, on seni küll kuulunud mõne liidumaa võimuliitu, ent pole olnud selle suurim osapool.
«Minuvanused Ida-Saksamaal elanud inimesed peavad kõvasti pingutama, et seda aktsepteerida,» ütles Gauck (74) pühapäeval avaldatud intervjuus rahvusringhäälingule ARD nädal enne Berliini müüri langemise 25. aastapäeva.
Need inimesed austavad valimistulemusi, ent kahtlevad, kas erakond on usalduse pälvimiseks piisaval määral distantseerunud Ida-Saksa kommunistide repressiivsetest ideedest, sõnas riigipea.
«Selles erakonnas on leere, millega minul sarnaselt paljudele on probleeme usalduse loomisega,» sõnas Gauck.
Saksa presidendil on suuresti tseremoniaalne roll ja ta seisab tavaliselt kõrgemal poliitilistest võitlustest.
Linke ja Gaucki suhted on olnud pikka aega pingelised. Gauck kuulus kümme aastat pärast riigi taasühinemist 1990. aastal isikute sekka, kes vaatasid läbi Ida-Saksa julgeolekupolitsei Stasi dokumente. Linke oli ainus partei, mis vastustas 2012. aastal Saksa parlamendis Gaucki kandidatuuri presidendiks.
Vasakerakonna eesistuja Katja Kipping kritiseeris Gaucki remarke, nimetades neid presidendi jaoks sobimatuteks.
«Ma lükkan igal võimalikul moel tagasi tema kahtlused meie liikmete ja hääletajate suhtumise üle demokraatiasse,» ütles Kipping ajalehele Bild am Sonntag.
Ramelow ametissemääramine sõltub loodava võimuliidu teiste erakondade liikmete toetusest ning hääletustulemusest liidumaa parlamendis, kus potentsiaalsel võimuliidul oleks vaid ühekohaline enamus.
Linke üritab võimuliitu moodustada sotsiaaldemokraatide (SPD) ja rohelistega.
Septembris peetud Tüüringi liidumaa valimised võitsid küll kristlikud demokraadid, saades 91-liikmelises parlamendis 33 kohta, ent Linke saavutas tervelt 28 kohta. SPD sai 12 ja rohelised kuus kohta.
Saksamaa Liitvabariik jaguneb halduslikult 16 liidumaaks.