Kreeka terviseamet kinnitas eile, et Põhja-Kreekas on Lääne-Niiluse viiruse puhangus surnud kolm vanemat inimest.
Kreekas möllav Lääne-Niiluse viirus nõudis kolm inimelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks naist ja üks mees surid Kreekas eelmisel reedel entsefaliiti. Eile avaldatud analüüside tulemused näitasid, et haigus oli põhjustatud haruldasest Lääne-Niiluse viirusest, mis levib sääsehammustusega, vahendab Xinhua.
Põhja-Kreekas on viimase kahe nädala jooksul avastatud 16 Lääne-Niiluse viiruse juhtumit. 12 inimest viibivad Thessaloniki haiglas. Üks nendest on väga raskes seisundis.
Lääne-Niiluse viirus võib põhjustada entsefaliiti ja meningiiti. Enamus nakatanuid siiski kannatab kergemate sümptomite all ning paraneb kiiresti.
Eesti terviseameti sõnul on viiruse tähtsaks allikaks lisaks nakatunud inimesele ja sääskedele ka linnud. Haiguse lõimetusperiood kestab tavaliselt 3–14 päeva. 80% nakatanutest haiguse sümptomeid ei teki. Umbes 20% nakatunutest tekivad järgmised sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, isukaotus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.
Alla 1% nakatunutest kulgeb haigus raskel kujul, põhjustades entsefaliiti, meningiiti või halvatusi. Inimeste vastuvõtlikkus Lääne-Niiluse viirusnakkuse suhtes ei ole suur. Riskigruppi kuuluvad nõrgenenud immuunsüsteemiga ja eakad inimesed. Viirusevastane vaktsiin puudub, põdemise järgselt kujuneb välja immuunsus. Spetsiifiline ravi puudub, raskematel juhtudel rakendatakse sümptomaatilist ravi.
Viiruse puhanguid on viimase 15 aasta jooksul olnud Euroopas mitmeid. Tavaliselt on need olnud kuumade ilmade ajal.