USAs peetakse täna kongressi vahevalimised, kus valitakse 435-liikmelise esindajatekoja uus koosseis ning pisut enam kui kolmandik 100-kohalisest senatist.
USA vahevalimistel prognoositakse edu vabariiklastele
4. november 2014, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prognooside kohaselt saadab valimistel edu vabariiklasi, kel on võimalus näidata, kuivõrd on nad õppinud 2012. aasta tagasihoidlikust valimistulemusest nii presidendi- kui ka senativalimistel.
Vabariiklased on vahevalimistele eelnenud erakonna sisevalimistel üritanud kõrvale tõrjuda ülikonservatiivse Teepartei liikumise kandidaate, kes tõid parteile edu küll nelja aasta tagustel vahevalimistel, ent kelle äärmuslikkus viis erakonnalt kahe aasta eest suure hulga hääli.
Lisaks kõneleb vabariiklaste kasuks demokraadist presidendi Barack Obama ebapopulaarsus ning tema valitsuse raskused sise- ja välispoliitikas.
Valimiskampaanias on vabariiklased üritanud kujutada vahevalimisi referendumina Obama poliitika üle, demokraadid omakorda püüdnud end ametisolevast riigipeast võimalikult palju distantseerida.
Kongressi alamkojas ehk esindajatekojas on alates 2010. aasta vahevalimistest enamus olnud vabariiklastel.
Vabariiklastel on hetkel 233 ning demokraatidel 199 esindajatekoja kohta, kolm kohta on täitmata.
Esindajatekoja liikme ametiaeg on kaks aastat, mistõttu valitakse kogu koja koosseis iga kahe aasta tagant ümber.
Mõlemad erakonnad usuvad, et vabariiklased säilitavad esindajatekojas enamuse. Küsimus on eelkõige selles, kas neil õnnestub suurendada enamust 246 kohani, mis võrduks erakonna parima tulemusega alates Teisest maailmasõjast.
Senatis on alates 2006. aastast enamus olnud demokraatidel. Praegu on senatis seis 52-45 demokraatide kasuks.
Senatis on kõik Ühendriikide 50 osariiki esindatud kahe liikmega. Senati liikme ametiaeg on kuus aastat. Iga kahe aasta tagant valitakse liikmeskonnast ümber kolmandik.
Kuna kolm senatikohta on erinevatel põhjustel täitmata, valitakse tänavu erandkorras ümber 36 senaatorit.
Valimiste suurim intriig seisneb selles, kas vabariiklastel õnnestub enamus saavutada ka senatis, mis annaks neile kontrolli kongressi üle ja suurendaks oluliselt erakonna kaalu seaduste vastuvõtmisel.
Küsitlustulemuste kohaselt on vabariiklaste võit tõenäoline 16 senatikoha valimistel ning demokraadid jäävad peale 11 senatikoha konkurentsis.
Üheksa senatikoha puhul on lõpptulemus lahtine. Kui vabariiklastel õnnestub võita neist kuus, saavutavad nad senatis enamuse.
Kolme senatikoha puhul Lääne-Virginia, Montana ja Lõuna-Dakota osariikides, kus ametisolev demokraadist senaator ametiaja täitumise puhul lahkub, on vabariiklaste võit tõenäoline.
Vabariiklased sihivad valimisvõitu ka Alaska, Louisiana, Arkansase ja Põhja-Carolina osariikides, kus Obama 2012. aasta presidendivalimistel kaotas.
Lisaks on võimalik, et vabariiklased jäävad peale valimisvõitluses Iowa osariigi tühjale senatikohale ning alistavad demokraatidest konkurendid Colorado ja New Hampshire´i osariikides.
Föderaaltasandi valimiste kõrval valivad ameeriklased teisipäeval 36 osariigis ka kubernere.
Vabariiklastel on tänavu kaitsta 22 ja demokraatidel 14 kubernerikohta.
Ühendriikide 50 osariigist 29 juhib hetkel vabariiklane ja 21 demokraat.