/nginx/o/2010/08/10/415847t1hde53.jpg)
Soome siseministeerium püüab muuta modernsemaks välismaalaste seadust, sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi hinnangul sisaldab projekt probleemseid kohti.
Soomes arutatakse memmeseaduse projekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomlaste mummolaki ehk memmeseadus kerkis avalikkuse huviorbiiti seoses venelanna Irina Antonova ja egiptlanna Eveline Fadayeli juhtumitega, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat. Vanaprouad tahtsid jääda Soome oma täisealiste laste juurde, kuid migratsiooniamet ei andnud neile elamisluba ja naised tuli seetõttu riigist välja saata.
Sotsiaalministeeriumi peainspektori Helena Kantola ja kantseleiülema Kari Välimäki arvates põhineb seaduseprojekt arusaamisel, et vanemate eest hoolitsevad peamiselt täiskasvanud lapsed.
Tulevikus peab memmeseaduse abil elamisloa saanud vanainimese lapsel olema piisavalt palju raha, et oma vanemat ülal pidada juhul, kui viimane ise tööl käia ei suuda.
Peainspektor Helena Kantola sõnul pööratakse elamisluba andmist puudutava otsuse tegemisel tähelepanu valele asjale ehk üksnes pere sissetulekule.
«Ei arvestata, kuidas on üles ehitatud Soome sotsiaal- ja tervishoid. Ühiskonna toetus on mõeldud kõigile ja seda sõltumata perekonna hoolitsemisest. Elamisloa saanud vanemal inimesel on selleks samasugused õigused nagu soomlasest vanuril,» rääkis Kantola.
Eilseks oli seoses memmeseadusega esitanud siseministeeriumile oma ettepanekuid kümme ametnikku ja riigiametit. Üheski ei seatud kahtluse alla plaani muuta elamisloa saamist lihtsamaks Antonova ja Fadayeli sarnaste juhtumite korral.
Seadusprojektis on elamisloa saamise tingimuste hulgas lisaks sissetulekule ka see, et välismaal elav vanem on kodumaale jäänud üksi ja vajab väga Soomes elava täisealise lapse, kel on Soome kodakondsus, abi.