Ukraina separatistid panid Rootsi snaiperi eest välja miljon dollarit

Mikael Skillt (keskel) koos kaaslastega Ida-Ukrainas. Foto: twitter.com

Välismeedias tekitab elevust uudis Ida-Ukrainas vabatahtlikest koosneva Azovi pataljoni ridadesse kuuluv rootslasest snaiper Mikael Skillt, kelle tabamise eest on terroristid pandud välja 800 000 eurot.

Skillt omab seitsme aasta pikkust kogemust Rootsi armeest ja rahvuskaardist. Ida-Ukrainas sõdib ta viimased pool aastat, postitades Twitterisse rohkesti fotosid ja sõnumeid.

Suvel andis ta telefoniintervjuu Briti ringhäälingu BBC ajakirjanikule. Tollal olid Vene-meelsed separatistid pannud tema eest välja üle 5000 euro suuruse summa, sest teda peetakse  väga ohtlikuks.  

Itaalia väljaanne Corriere della Sera andmetel on nüüdseks rootslase eest pakutav summa tõusnud miljoni dollarini (800 000 eurot).

Kinnitamata andmetel on ta tapnud ligi 150 separatisti ning just seetõttu on tema tabamise eest suur summa välja pandud.

Skillt kinnitas, et on sõdinud otseselt Venemaa armee sõduritega. Alguses olid nad hoolimatud, sest sõdureid sõidutanud autodel oli Vene armee tunnused. Nüüdseks on need värvitud üle või kaetud separatistide tunnusmärkidega.

Ta näitas Corriere della Sera ajakirjanikule mobiiltelefoniga tehtud pilti Vene basuukast, mida tema kinnitusel Ida-Ukrainas mitte keegi teine ei kasuta. Ta nimetas seda tõendiks Vene armee viibimisest Donbassis. Skillt jutustas, et ootab talvesõda. Tema sõnul on valitsusvägede pool sõdivates vabatahtlikest koosnevates üksustes palju lääneriikide armeedes hea talvesõja väljaõppe saanud sõdureid. «See oleks parim,» kinnitas ta.

«Mul on Azovi pataljonis vähemalt kolm kohustust: olen väikse luurerühma juht, snaiper ja mõnikord ma koordineerin majade tühjendamist ning läbi elurajoonide liikumist,» jutustas ta BBC-le.     

Oma poliitiliste vaadete kohta ütles mees, et on natsionalist, kuid BBC ajakirjanike arvates on tegemist tüüpilise neonatsiga.  

Rootsi ajalehe Expressen andmetel on Skillt oma kodumaal tuntud kui neonats. Väljaanne edastas, et rootslastest neonatse kutsuti selle aasta alguses Ida-Ukrainasse sõdima nii separatistide kui venelaste vastu.

Skillt on rääkinud Expressenile, et välismaalased pole palgasõdurid, vaid nad sõdivad Donbassis, kuna ajavad oma sõnul õiget asja.   

Ukraina ja välisriikide vabatahtlikest koosnevat Azovi pataljoni on süüdistatud inimõiguste rikkumises. Venemaa ja Ida-Ukraina separatistide arvates on tegemist natsimeelsetega.

Deutsche Wirtschafts Nachrichten teatas oktoobri keskel, et Donbassis sõdivad Prantsuse, Poola. Itaalia, Hispaania, Taani, Rootsi ja Baltimaadest pärit vabatahtlikud. BBC lisas loetelule ka Serbia kodanikud.

Venemaa uudisteagentuuri ITAR-TASS andmetel võitleb Ida-Ukrainas nii Kiievi võimude pooldajate kui vastaste ridades palju välismaalasi.