USA president Barack Obama lubas teha koostööd vahevalimistel võidutsenud vabariiklastest seadusandjatega, kuid hoiatas neid, et kavatseb kaitsta tervishoiureformi ja tegutseda vajadusel kongressi heakskiiduta.
Obama lubas teha vabariiklastega koostööd, kuid vajadusel ise tegutseda
6. november 2014, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hindan ideesid mitte selle alusel, kas nende esitajaks on vabariiklased või demokraadid, vaid selle alusel, kas need töötavad ameerika rahva jaoks,» ütles Obama.
President rõhutas taaskord, et kavatseb panna veto mis tahes eelnõule, mis tühistab tema ametiajal miljonitele kasu toonud tervishoiureformi.
«Mõned piirid kavatsen kindlasti tõmmata. [Tervishoiureformi] tühistavat seadust ma kindlasti ei allkirjasta,» ütles Obama.
«Me ei kavatse toetada jõupingutusi, millega tahetakse 10 miljonit ravikindlustatut ja miljonitelt ravikindlustuse reeglitele vastavatelt isikutelt kindlustust ära võtta.»
Seevastu möönis president, et ta kavatseb hoolikalt kaaluda vabariiklaste ettepanekuid tervishoiureformi seadust vastutustundlikult muuta.
Teisipäeval peetud USA vahevalimistel saavutasid vabariiklased kaheksa aastase vaheaja järel enamuse senatis, saades vähemalt 52 kohta. Esindajatekojas on vabariiklased enamuses 2010. aasta vahevalimistest. Teisipäeval suurendasid nad oma ülekaalu, saades üle 240 koha.
Obama ei võtnud otsest vastutust oma demokraatide kehvade tulemuste eest vahevalimistel, mille valimiskampaanias domineeris presidendi saavutuste kritiseerimine ning demokraatide seostamine nendega.
Vabariiklased saavutasid senatis enamuse, tugevdasid oma haaret esindajatekojas ja võitsid mitu seni demokraatidele kuulunud kubernerikohta valimistel, mis olid presidendi sõnul vabariiklaste jaoks hea õhtu.
«Tahan öelda kõigile hääletanutele, et kuulen Teid,» ütles Obama.
Valimistel veenvalt lüüa saanud demokraatidel seisab ees analüüs tagasihoidlike valimistulemuste põhjuste üle.
Mõned vabariiklased möönavad vajadust leida Obamaga koostöövõimalusi lootuses, et neid nähakse 2016. aasta presidendivalimiste eel võimeka kongressi enamusena.
Obama rõhutas oma innukust teha uue kongressiga koostööd, et järgmised kaks aastat oleksid võimalikult produktiivsed.
Mõlemad osapooled näevad koostöövõimalusi eeskätt maksureformi ja rahvusvaheliste kaubanduslepete valdkonnas.
Obama tahab enda sõnul kongressiga koostööd teha ka Lääne-Aafrikas leviva ebolaviiruse vastases võitluses ja USA juhitud sõjalistes operatsioonides pühasõdalaste vastu Iraagis ja Süürias.
Siiski puudub presidendil oma ametiaja järelejäänud kahe aasta jooksul tugev seadusandlik tugi ning president on lubanud iseseisvalt tegutseda immigratsioonireformi küsimuses.
«Minu määrused mitte ainult ei keela neil seda asendava seadusandluse kinnitamist, vaid peaks neid ka innustama tegelikult midagi tegema,» sõnas president.
Taoline lähenemine võib juhtivate kongressiliikmetega tekitada kohese tormi, eriti tulevase senati enamuse juhi Mitch McConnell'iga, kes minutid enne Obama kõnet hoiatas just taolise ühepoolse lähenemise eest.
Immigratsiooni teemal Kongressi heakskiiduta ühepoolne tegutsemine oleks samaväärne pulli ees punase lipuga vehkimisega, ütles McConnell.
Obama väljendas optimismi Ühendriikide tuleviku suhtes, kuid valimistel läbiviidud uksesuuküsitlused kinnitasid avalikkuse pessimistlikku väljavaadet.
Valijad on veendunud, et riik liigub vales suunas, ning kahtlevad presidendi ja tema erakonna võimekuses seda muuta.
President ei võtnud valimistulemuste eest süüd endale ja märkis, et Washingtoniga pole rahul igasuguste veendumustega ameeriklased. «Minult kui presidendilt nõutakse õigusega seda, et ma suudaksin mõjutada neid vastutustundlikult töötama,» sõnas president kongressile viidates.
«Vabariiklastel oli ilmselgelt hea õhtu ja nad väärivad heade kampaaniate tegemise eest tunnustust,» ütles Obama.
«Tulemuste läbitöötamise jätan ma teile ja poliitikaekspertidele,» lisas ta.
Presidendi kõne toon erines oluliselt ekspresident Bill Clintoni omast, kes ärgitas demokraate valimistulemuste eest vastutust võtma.
Vabariiklaste Rahvuskomitee (RNC) taunis presidendi seisukohti, süüdistades teda tahtmatuses valimistulemusi tunnistada.
«[President] keeldus täna sõnas ja rõhuasetuses vastutuse võtmisest ja isegi alandlikkuse väljendamisest,» ütles RNC esimees Reince Priebus.
«Ta tundus vihjavat, et ainsad ideed, mida ta on nõus kuulama, on tema enda, vanad [ideed],» lisas ta.
USA finantsturud sulgusid uutel rekordtasemetel, sest valimistulemused suurendasid ärimeelsete poliitikate rakendamise tõenäosust. Lisaks tõusid ka Euroopa finantsturud ja dollar tugevnes.