/nginx/o/2014/04/10/2952316t1hf0bd.jpg)
Rumeenia välisminister Titus Corlățean astus tagasi, teda süüdistati välisriikides elavate rumeenlaste hääletamisvõimaluste piiramises eelmisel nädalal toimunud presidendivalimiste esimeses voorus.
Rumeenia välisminister astus protestide tõttu tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Corlățeani sõnul survestati teda 16. novembri presidendivalimiste teise vooru eel suurendama välismaal paiknevate hääletuskastide arvu.
Eksvälisministri hinnangul läheb see vastuollu hääletamist reguleeriva seadusandlusega.
Rumeenias avaldasid laupäeval vastavasisulises meeleavalduses meelt meelt ligikaudu 10 000 inimest
Välisministeerium teatas pühapäeval 800 ametniku saatmisest välisriigis asuvatesse Rumeenia saatkondadesse ja konsulaaresindustesse, kuid protestid pole vaibunud.
Välisministri tagasiastumist soovis avalikult ka ametistlahkuv president Traian Băsescu.
Väidetavalt ei saanud tuhanded välisriikides elavad rumeenlased anda oma häält 2. novembril toimunud presidendivalimiste esimeses voorus, kuna välisriikides polnud piisavalt hääletuskohti.
Kõnealuste riikide hulka kuulusid muu hulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.
Esimese vooru võitis peaminister Victor Ponta 40 protsendiga häältest. Konservatiivide kandidaati Klaus Iohannist pooldas 30 protsenti hääletanutest.
Välismaal elavate rumeenlaste seas oli Iohannise toetus 46 protsenti Ponta 18 vastu.