/nginx/o/2014/11/11/3509343t1he054.jpg)
USAs paljastus arhiivilindistuselt, et president Ronald Reagan palus Suurbritannia peaministrilt Margaret Thatcherilt isiklikult andeks selle pärast, et USA väeüksused ründasid salaja Rahvaste Ühendusse kuuluvat Kariibi mere saareriiki Grenadat.
Lindistus paljastas: Reagan palus Thatcherilt Grenada pärast andeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reagan vabandas, et tekitas peaministrile peavalu, kuid see oli tingitud asjaolust, et ta ei tal olid sõjalise operatsiooni Urgent Fury kohta vastukäivad andmed, edastab Helsingin Sanomat.
USA ründas Grenadat 25. oktoobril 1983. Lisaks Suurbritanniale langes USA selle tõttu veel mitme teise riigi kriitika alla.
Reagani vabandusepalumise lindistus leiti Californias asuva Ronald Reagani nimelise raamatukogu arhiivist.
«Kui ma ise oleks seal Margaret, viskaksin enne mütsi uksest sisse ja alles siis läheksin ise,» lausus Reagan.
Reagan viitas kombele, mille puhul külaline viskab esmalt oma peakatte tuppa. Kui ta ei ole teretulnud, siis visatakse müts välja tagasi.
Thatcher vastas, et selleks ei ole Reaganil vajadust.
Reagani ja Thatcheri vaheline kümneminutiline telefonivestlus toimus siis, kui USA armee dessant Grenadal oli juba käimas.
Reagan selgitas Thatcherile, et USA varjas rünnakut, kuna kardeti selle jõudmist kuubalaste kõrvu. Grenadas oli USA dessandi ajal palju kuubalastest võõrtöölisi, kes seal lennujaama ehitasid.
USA presidendi ja Briti peaministri telefonikõne lõppes siiski sõbralikult. Thatcher saatis Reagani abikaasale Nancyle terviseid.
Thatcher teatas lõpuks, et peab minema tagasi alamkoja istungile, kus arutatakse tähtsaid poliitilisi teemasid.
«Pane nad paika. Söö nad elusalt,» sõnas Reagan lõpetuseks.
Grenada vabanes Suurbritannia võimu alt 1974. aastal. Saareriigis tulid 1979. aastal riigipöördega võimule vasakpoolsed, keda toetas enamik elanikkonnast.
1983. aastal oli tekkinud poliitiline kriis, mis süvenes pärast peaminister Maurice Bishopi mõrva. Siis sekkus USA ning sai saareriigi paari nädalaga oma kontrolli alla. Taastati riigipöörde eelne režiim.