Uurimisrobot Philae laskus komeedile, ent ei kinnitanud end korralikult

Rosetta, Philae ja komeet 67P/Churyumov-Gerasimenko Foto: SCANPIX

Uurimisrobot Philiae eraldus kosmosesondist Rosetta ja laskus Eesti aja järgi täna veidi pärast kella kuut õhtul edukalt Marsi ja Jupiteri vahel asuvale komeedile. Peagi selgus aga, et miskipärast jäid tõenäoliselt välja tulistamata harpuunid, mis pidanuks seadeldise komeedi pinnale kinnitama.

Saksamaal Darmstadtis asuvas juhtimiskeskuses tervitati uurimisroboti edukat laskumist ja sellelt saadetud signaali rõõmuhõisete ja aplausiga. 

«See on suur samm inimtsivilisatsiooni jaoks,» ütles Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peadirektor Jean-Jacques Dordain BBC vahendusel edukat laskumist kommenteerides.

Philae maanduril tekkis esialgu pärast Rosettast eemaldumist mõningaid probleeme laskumisaparatuuriga, kuid hiljem näitasid Maal olevad kaugmõõtmissüsteemid, et kõik kulgeb tõrgeteta.

Päikese poole teel oleva komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko kohale jõudes pidanuks robot välja laskma kaks pinnasesse kinnituvat harpuuni. Need, roboti tugedes olevad kruvid ja pinnase pehmus pidid eeldatavasti tagama selle, et Philae komeedi pinnalt tagasi ei põrkuks. Mõningaid probleeme juba varem ka aktiivse laskumise süsteemiga, mis samuti pehme maandumise ja kinnitumise eest hoolitsema pidi. 

Maanduri jalgade küljes olevad kruvid ESA teatel siiski töötasid. 

Esimese inimkätega tehtud objekti komeedile saatmisega seotud raskused ei piirnenud aga vaid tehnika enda võimekusega, jäise komeedi pind on täis kaljusid ja orge ning kardeti, et väike Philae võib ebaõnne korral ka lihtsalt mõnda süvikusse kaduda. 

Rosetta missiooni juht Fred Jansen kinnitas varem, et on äärmiselt lootusrikas - komeedi pinda on põhjalikult uuritud ning valitud välja võimalikest parim maandumispaik.

Missioon Rosetta, on juba kogunud hulga uut ja väärtuslikku infot, ent teadlased usuvad, et Philae komeedile maandumise järel saame teada veelgi rohkem. Philae'l on «isiklik» konto mikroblogimisvõrgustikus Twitter, kus robot on juba entusiastlikult teatanud, et saadab Rosettale komeedilt 67P sadu postkaarte.

Arvatakse, et komeetidelt saab olulisi vihjeid Päikesesüsteemi kujunemisajast enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi. 

Kontrollitakse ka teooriat, et just komeedid on vastutavad vee planeetidele jõudmise eest. Samuti arvatakse, et komeedid võisid tuua Maale keemilised ühendid, mis panid aluse bioloogiliste organismide tekkele.

Komeet asub Maast praegu umbes 510 miljoni kilomeetri kaugusel, sestap liigub teave sealt siia 28 minutit ja 20 sekundit. Rosetta startis 2004. aastal ning jõudis oma sihtmärgini augustis pärast ligi 6,5 miljardi kilomeetri läbimist.

Euroopa Kosmoseagentuur avaldas täna ka muusikavideo, kus näeb, milline võiks paista Philae maandumine.

Muusikat esitab ansambel Vangelis.

Eeldatav ajakava Eesti aja järgi:

9:03 Rosetta teeb pöörde komeedi suunas

9:35 lõplik otsus maandumise alustamiseks

10:46 käivitatakse süsteem, mis eraldab Philae Rosetta küljest

11:03 Maale jõuab signaal, mis kinnitab eraldumise õnnestumist

11:14 maandur alustab pööret stabiilsesse laskumisasendisse

11:43 Rosetta viib läbi eraldumisjärgse manöövri, raadioühendus kaob

12:53 raadioühendus Rosettaga taastub

13:59 Rosetta ja Pilae hakkavad saatma maale andmeid

17:17 maandur alustab viimaseid laskumismanöövreid

18:02 maandur jõuab komeedile ja kinnitub kahe harpuuni abil selle pinnale

18.07 maandur teeb esimesed pildid komeedi pinnast ning hakkab koguma infot