Mošee jagab ameeriklased kahte leeri juba enne valmimist

Newyorklased protestimas kavandatava islamikeskuse ehitamise vastu: enne Ground Zero juurde mošeed ei tule, kui juudid Mekasse sünagoogi ehitada saavad. Foto: AP/Scanpix

Pooldajate jaoks on plaan püstitada paarisaja meetri kaugusele Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidest mošee märk ameeriklaste sallivusest ja usulisest leppimisest, vastaste arvates solvab see 11. septembri terrorirünnaku ohvrite mälestust.

Ground Zero mošee all peetakse silmas 13-korruselist islami kultuurikeskust Cordoba House (teise nimega Park51), mida tahetakse ehitada kahe kvartali kaugusele kaksiktornidest, kunagise Burlingtoni rõivavabriku kohale.

Sada miljonit dollarit maksev keskus, kus lisaks suurele moslemite palveruumile (ehk antud juhul mošeele) hakkavad olema teatrisaal, restoran, galeriid, ujula, jõusaal ning mälestusmärk 9/11 ohvritele, avatakse kõigile soovijatele.

Erinevad süüdistused

Ühendriikides üleriigilise debati usulisest sallivusest tekitanud projekti taga on USAsse immigreerunud abielupaar – Kuveidist pärit Feisal Abdul Rauf, Columbia ülikooli vilistlane, kes on ligi 30 aastat olnud ühe New Yorgi mošee imaam, ning Kashmirist pärit Daisy Khan.

Rauf loodab, et islamikeskuse märgilise asukoha abil saavad moslemid kuuldavalt välja öelda, et mõistavad 2001. aasta 11. septembri terroriakti hukka. Ehituse rahastajad ei ole praegu selgunud, Raufi sõnul kogutakse vajalik summa kohalikelt moslemitelt ja fondidest.

Paraku ei saa plaani vastased aru, miks peaks mošee ehitama niivõrd lähedale paigale, kus radikaalsed moslemid tuhandeid inimesi tapsid. Keskuse vastu on sõna võtnud ka Sarah Palin, vabariiklaste võimalik presidendikandidaat 2012. aastal. Tema on mošee püstitamist nimetanud noalöögiks 9/11 ohvrite perede südamesse.

Palinist pisut leebemalt on keskuse vastu sõna võtnud antisemiitlike rünnakute vastu loodud juudi organisatsioon Anti-Defamation League (Laimuvastane Liiga). Nemad soovitavad pingete maandamiseks islamikeskusele uue asukoha leida.

Mitmed vastased kinnitavad, et nad ei ole vastu mošeede ehitamisele, vaid selle paigutamisele Ground Zero lähedale, kuna see olevat maitsetu. Tähelepanu on pööratud ka islamikeskuse nimevalikule – Cordoba House viitab nende sõnul Hispaaniasse keskajal Córdoba linna kiriku asemele ehitatud mošeele, mis kristliku tagasivallutuse järel katedraaliks muudeti.

On ka neid, kes võrdlevad ideed Saksa kultuurikeskuse rajamisega Auschwitzi.
Moraalsetest argumentidest islamikeskuse ehitamise takistamiseks seni aga piisanud ei ole. Eelmisel nädalal otsustas New Yorgi vaatamisväärsuste kaitse komisjon häältega 9:0, et rõivavabriku hoonet kaitse alla ei võeta ning seega on selle lammutamine ja ümberehitamine lubatud.

2001. aasta terroriakti ohvrite omakseid leidub keevalises vaidluses mõlemas leeris. Üheksa aasta eest oma tuletõrjujast venna kaotanud Mike Burke ütles BBC-le, et paljud omaksed on mošee vastu eeskätt sellepärast, et terroristide usulised vaated saavad kohe kaksiktornide kõrval niivõrd prominentselt esindatud.

Sugulasest traagiliselt ilma jäänud Charles Wolf aga arvas, et lähtuda tuleb vabas ühiskonnas kehtivatest põhimõtetest. «Moslemid ei ole süüdi 9/11s. Äärmuslasi on kõigi religioonide seas. Eirata nende soovi ehitada mošee oleks nagu see, kui London keelanuks katoliiklastel IRA pommiplahvatuste aastatel kirikut ehitada,» rääkis ta BBC-le.

53 protsenti rahvast vastu

Üleeile avaldatud arvamusküsitluse kohaselt on projekti vastu 53 protsenti New Yorgi elanikest, poolt on 34 ning 13 protsendil ei ole kindlat seisukohta.

Obama administratsioon ei ole küsimusse sekkunud, jättes selle New Yorgi linnavõimude otsustada.

USA suurima linna meer Michael Bloomberg on mošee toetajate leeris, öeldes, et Ühendriikides peab kõigil kodanikel olema õigus oma usurituaale täita. «Me ei pruugi alati olla ühel meelel iga oma naabriga,» ütles ta eelmisel nädalal.

«Kuid osa newyorklane olemisest seisneb naabrite austamises ja sallimises. Just seda avatuse vaimu 11. septembril rünnatigi.»