Komeedil maandunud kosmoserobot ei pruugi saada piisavalt päikeseenergiat
Lisatud link interaktiivsele kaardile komeedi asukohast päikesesüsteemis!

Erinevatest fotodest kokku pandud pilt robot Philaest komeedi pinnal.

FOTO: ESA

Eile komeedil 67P/Tšurjumov-Gerasimenko maandunud kosmoserobot Philae näib olevat jäänud kalju varju, ega pruugi saada seetõttu piisavalt päikesevalgust, et patareisid laadida, teatas täna Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). 

Vaata Rosetta missiooni asukohta päikesesüsteemis siit.  

ESA teadlase Jean-Pierre Bibringi sõnul püütakse välja selgitada, kas roboti asendit on võimalik muuta, nii et päike paneelide peale paistaks ja patareisid laeks ning Philae saaks oma tööd tõrgeteta jätkata.

Emalaev Rosettast lahkudes oli Philae patareides enam kui 60 tunni jagu energiat, ent sellegipoolest on robotil peagi vaja patareisid laadida. Komeet teeb ühe täispöörde ümber oma telje 12 tunniga, kalju varjus langeb robotile selle aja jooksul päikesevalgust aga vaid poolteist tundi. 

Esimesed pildid komeedi pinnast on robot igal juhul juba Maale saatnud. Nende abil püüavadki teadlased kindlaks teha, kus ja mis asendis täpselt Philae seisab. Samuti 

Eesti aja järgi eile õhtul kell kuus Maast ligi 510 miljoni kilomeetri kaugusel asuval komeedil maandunud Philae põrkus tegelikult enne paigale jäämist kaks korda üles tagasi, sest harpuunid, mis pidanuks selle komeedi pinnale kinnitama, ei tulistanud end välja.

Esimesel korral põrkus robot sealjuures umbes kilomeetri kõrgusele komeedi pinnast. Maandur suutis selle aga siiski komeedile tagasi tuua ning nüüd asub Philae umbes kilomeetri kaugusele paigast, mis maandumiseks tegelikult välja valiti.

Philae laskumise ajal tehtud foto komeedi pinnast.                                                                    Foto: ESA

FOTO: /AP

Lisaks paistab, et Philae, millel on tegelikult kolm jalga, toetub praegu neist vaid kahele. Roboti teadusaparatuur toimib aga normaalselt. Rosetta missiooni teadlane Gerhard Schwehm kinnitas täna, et probleemidest hoolimata on Philae stabiilne, istub komeedi pinnal ja toodab andmeid.

Teadlaste sõnul on hetkel tähtsaim küsimus, kas Philae puuri on võimalik kasutada pinnaseproovide võtmiseks, ilma et see roboti kosmosesse paiskaks. Komeedi raskusjõud Maa omast mitusada tuhat korda väiksem ja pesumasina mõõtu sajakilone robot kaalub seal seega vähem kui grammi. 

Philae ja Rosetta eesmärk on 21 aparaadi abil komeeti põhjalikult uurida. Arvatakse, et komeetidelt, mis on iidsed jää ja tolmu kamakad, saab olulist infot päikesesüsteemi kujunemisajast enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi.

Kui selgub, et 67P pinnas leiduv vesi on sama atomaarse koostisega nagu vesi Maa ookeanides, toetaks see teooriat, et just komeedid on viinud planeetidele vee.

Kuna komeet läheneb praegu Päikesele, muutuvad peagi ka tingimused selle pinnal – jäine pind hakkab sulama, eraldub gaase ja tolmu ning tekkib komeedi saba (mille järgi on komeedid saanud oma rahvapärase nime «sabatähed»). Philae saab esimesena kogu seda protsessi koha peal jälgida. Rosetta ja Philae püüavad välja selgitada, kas komeedi sulavas pinnas leidub orgaanilisi ühendeid, mida võiks seostada elu tekkega miljardite aastate jooksul.

Rohkem püütakse teada saada ka komeedi enda kohta, näiteks miks on see iseäraliku, vanniparti meenutava kujuga – 67P võib olla tekkinud kahe komeedi kokkupõrkel.

Komeedile laskumine on inimkonna ajaloos erakordne sündmus, paigutudes samasse ritta inimese kosmosesse saatmise ja Kuule jõudmisega.  Ettevalmistused selleks algasid aga juba mitu aastakümmet tagasi. 1,3 miljardit eurot maksnud projekt kiideti heaks 1993. aastal, ent ettevalmistustega tegeleti veelgi varem.

Missiooni erakordset tähendust rõhutavad ka aparaatide nimed. Rosetta sai nime praegu Briti muuseumis asuva kuulsa Rosetta kivi järgi, mille abil Thomas Young ja Jean-Francois Champollion dešifreerisid Egiptuse hieroglüüfid.

Ka Philae nimi on seotud Vana-Egiptusega. Sama nimega Niiluse saarel asunud templikompleksis seisis obelisk, millele kirjutatud tekst oli Champollionil abiks hieroglüüfide dešifreerimisel. Roboti maandumispaiga Agilkia nime kannab aga paik, kuhu pärast Assuani tammi ehitamist Philae templikompleks ümber paigutati.

Tagasi üles