/nginx/o/2014/11/14/3519797t1h3280.jpg)
Prantsusmaal Saint-Girons’i (Ariège’i departemang) haiglas suri 13. novembril Alexandre (ka Alexander) Grothendieck, keda peetakse 20. sajandi üheks suurimaks matemaatikuks.
Suri Prantsuse matemaatik Grothendieck
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta sündis 28. märtsil 1928. aastal Berliinis anarhistide perekonnas, vahendas liberation.fr. Alexandre’i isa Aleksandr Šapiro (ka Taranoff) oli Venemaal sündinud juudi rahvusest fotograaf, kes suri 1942. aastal Oświęcimi koonduslaagris, vahendas Le Monde.
Tema ajakirjanikust ema Johanna (Hanka) Grothendieck oli aga pärit saksa protestantide perest. Poja sündides oli Johanna abielus saksa ajakirjaniku Johannes Raddatziga, seega oli Alexandre’i sünnijärgne perekonnanimi Raddatz. Raddatzite abielu jooksis karile 1929. aastal. Aleksandr Šapiro tunnistas isadust, kuid Johanna Grothendieckiga ei abiellunud.
Alexandre Grothendieck kolis Prantsusmaale 1939. aastal. Aastatel 1945-1948 õppis ta Montpellier' ülikoolis matemaatikat.
Ta jätkas haridusteed Pariisis, kus kuulus Nicolas Bourbaki rühmitusse. Tegemist oli kollektiivse pseudonüümiga 20. sajandi prantsuse mõjukale matemaatikute ühendusele.
Aastal 1953 kaitses ta Nancy ülikoolis doktoritöö funktsionaalanalüüsi alal.
Aastal 1955 hakkas ta uurima kimbuteooria, homoloogilise algebra ja kategooriateooria probleeme, aidates oluliselt kaasa nüüdisaegse algebralise geomeetria arengule. Ta võttis kasutusel mitu uut mõistet, nagu K-teooria, skeem, topos, motiiv.
Aastal 1966 sai ta matemaatikute kõige mainekama Fieldsi auhinna ja aastal 1988 koos oma õpilase Pierre Deligne’iga Rootsi töösturi Holger Crafoordi asutatud Crafoordi preemia, millest ta keeldus.