Tühjenevate akudega Philae üritab puurida komeedi pinda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Philae maandusmiskoht komeedil.
Philae maandusmiskoht komeedil. Foto: SCANPIX

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) sondi Rosetta uurimisrobot Philae alustas äsja puurimist komeedil, millele ta kaks päeva tagasi maandus. Teadlasi vaevab aga küsimus, kas roboti akus jätkub piisavalt energiat ning kas see saab piisavalt päikesevalgust, et patareisid laadida.

Philae aku kestab veel kõigest mõned tunnid, teatasid teadlased. Sellegipoolest teatati Philae kontol suhtlusvõrgustikus Twitter, et robot on alustanud pinnase puurimist.

ESA teadlaste hinnangul ei pruugi Philael olla piisavalt energiat puurimise käigus kogutud andmete edastamiseks Maale. "Me ei ole kindlad, kas sel on piisavalt energiat andmete edastamiseks," ütles Philae maandumisjuht Stephan Ulamec ESA lennukeskusest Darmstadtis.

Robot kinnitub planeedile siiani ilmselt vaid kahe jalaga kolmest, ent sellegipoolest ei püüta enam välja tulistada kinnitustrossidega harpuune. Harpuunid pidanuks komeedi juba maandudes komeedi külge kinnitama, ent miskipärast need ei töötanud. Nüüd leiti, et harpuunide tulistamine võiks häirida roboti küllaltki stabiilset asendit.

Philae eraldus üleeile emalaevast ning maandus seitse tundi hiljem komeedil 67P/Tšurjumov-Gerassimenko, mis asub praegu Jupiteri ja Marsi vahel.

Philae maandus komeedi pimedale küljele, mis on päiksevalguse eest suuresti varjatud, mis tähendab, et robot saab oma päikesepaneelidest energiat vaid poolteist tundi päevas optimaalse 5-6 tunni asemel. Esialgu välja valitud kohta maanduda ei õnnestunud - robot põrkas maandudes kaks korda kosmosesse tagasi ning kukkus lõpuks sellest paigast umbes kilomeetri kaugusele.

Robotil oli maandudes akudes energiat umbes 60 tunniks.

Kümne instrumendiga varustatud robot teeb komeedi pinnal erinevaid uuringuid, mille peamiseks eesmärgiks on analüüsida komeedi koostist. Rosetta startis 2004. aastal ning jõudis oma sihtmärgini augustis pärast ligi kuue miljardi kilomeetri läbimist.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles