Krimmi juht Lääne investoritele: teist on rumal loobuda meie turust

Sergei Aksjonov

FOTO: Max Vetrov/AP

Krimmi isolatsioon Lääne sanktsioonide tagajärjel on müüt, kinnitas kevadel Venemaaga ühendatud Krimmi valitsuse esimees Sergei Aksjonov intervjuus Postimehele. Näiteks tõi ta augustis sõlmitud lepingu Prantsusmaa suuruselt neljanda teemapargi loojaga samasuguse lõbustuspargi loomiseks Krimmis 70 miljoni euro eest.

Aksjonov lubas eelmisel nädalal anda Postimehele silmast silma intervjuu, kuid vaatamata korduvatele kokkulepetele kohtumise osas tal lõppude lõpuks ikkagi aega ei leidunud. Kompromissina vastas ta mõnedele Postimehe küsimustele kirjalikult.

Mis kasu annab Krimmile 1. jaanuarist poolsaarel kehtima hakkav erimajandustsoon? Kas Krimm muutub Venemaa maksuparadiisiks?

Kasu on silmnähtav, see kiirendab meie regiooni arengut. Erimajandustsoon (EMT) peab andma võimsa impulsi tööstuse, põllumajanduse ja turismi arengule Krimmis ning stimuleerima investeeringuid. Meie jaoks on eluliselt vajalik luua selline EMT mudel, mis põhineb bürokraatiaprotseduuride maksimaalsel lihtsustamisel ja maksimaalselt vabal äripidamisel. Seda eriti väike- ja keskmistele ettevõtetele, kes peaksid moodustama siin EMT põhiosa.

Me näeme ette olulisi maksusoodustusi – näiteks tulumaksule ja käibemaksule – turismi-, põllumajandus-, tööstus- ja ehitusettevõtetele. Ma ei tea, kas seda kõike võib nimetada paradiisiks, aga seda ma garanteerin, et tingimused saavad äriajamiseks olema väga mugavad. Me seisame selle eest, et EMT režiim kehtiks Krimmis vähemalt 25 aastat, aga veelgi parem 50 aastat, sest äriajamisel on tähtis pikaajaline perspektiiv.

Milline peaks Krimm olema viie aasta pärast? Kas ma olen õigesti aru saanud, et Krimmist tahetakse teha Venemaa näidisregioon, tõestamaks Krimmi näitel, et Venemaal on võimalik mingi uus areng?

Viie aasta pärast on Krimm Venemaa üks õitsvamaid regioone, doonorregioon. (Praegu kindlustab Krimm oma eelarve ise vaid umbes kolmandiku ulatuses. Doonorregioon tähendaks, et Krimm hakkab Venemaa föderaaleelarvesse rohkem raha tooma, kui sealt ise tagasi saab. Tänasel Venemaal on doonorregioonideks peamiselt nafta- ja gaasitootmispiirkonnad - J.P.)

Ma loodan, et meie vabariik saab tõepoolest eeskujuks teistele Vene Föderatsiooni subjektidele. Selleks ongi mõeldud föderaalne programm Krimmi ja Sevastopoli (Venemaa Musta mere laevastiku peabaas Krimmis, mis on üks kolmest föderaalse alluvusega linnadest Venemaal, teised on Moskva ja Peterburi - J.P.) majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks 2020. aastani. Programmi täitmiseks on ette nähtud ligi 700 miljardit rubla (12 miljardit eurot).

Programm näeb ette mitu prioriteetset arengusuunda. Esiteks energeetikakompleksi arendamine ja Krimmi energeetilise sõltumatuse tagamine. (Praegu tuleb enamik elektrist Ukraina kaudu ning Kiiev on juba piiranud elektrimüüki oma «okupeeritud alale» - J.P.) Teiseks tuleb lahendada poolsaare veega varustamine, mis muutus kriitiliseks, kui Ukraina võimud sulgesid Põhja-Krimmi kanali. (Kanali sulgemine suve algul põhjustas suuri kahjusid Krimmi põllumeestele, sest kanal oli peamine põldude niisutamise allikas - J.P.) Kolmandaks on infrastruktuuri moderniseerimine. Suurim projekt on silla ehitamine üle Kertši väina. (Sild kindlustaks Krimmile maismaaühenduse ülejäänud Venemaaga - J.P.)

(Aksjonov loetleb kokku kaheksa prioriteeti Krimmi arenguks, kusjuures alles seitsmendal kohal on turismi arendamine.)

Kes hakkab Krimmi investeerima, kui Krimm on lääneriikide sanktsioonide all? Isegi suured Venemaa firmad ei taha ju siia tulla.

See on müüt, et Krimm on täielikus isolatsioonis. Jah, sanktsioonid loovad meie jaoks teatud raskusi, aga see ei ole kriitiline. Muidugi, me tahaks, et investeeringuid oleks rohkem, aga ma olen kindel, et lähitulevikus nii ka läheb. Juba täna on Krimmis töös ligi 90 erinevat investeerimisprojekti. Ja mitte ainult turismisektoris, iga neljas neist on näiteks seotud põllumajandusega. Võib-olla te ei tea, aga nõukogude ajal andis 60 protsenti Krimmi regionaalsest kogutoodangust just põllumajandus. Kahjuks selle aja jooksul, mis Krimm oli Ukraina all, selle ala potentsiaal läks kõik kaduma.

Venemaa presidendi juures tegutsev ettevõtjate õiguste eest seisev volinik Boriss Titov märkis hiljuti ära investorite kõrgendatud huvi Krimmi vastu, ja mitte ainult Vene investorite oma. Ta tõi näiteks, et huvilistest, kes sooviksid investeerida veinitootmisse Krimmis, on lausa järjekord. (Krimmis on arutlusel plaan anda riigi kulul veinipidamisest huvitatud farmeritele 15 hektarit maad ning kui kolme aasta pärast korjab farmer seal esimese saagi, siis saab ta selle maa üldse tasuta omale - J.P.)

Potentsiaalselt võib investoreid huvitada Krimmis veel laevaehitus. Krimmis on ligi kümme laevaehitus- ja laevaremondiettevõtet. Kuni hiljutise ajani läks 90 protsenti toodangust ekspordiks, eelkõige Hollandisse, Norrasse, Kreekasse, Hiinasse, Hispaaniasse ja Ida-Aasia riikidesse.

Augustis ma kirjutasin Livaadia lossis Puy du Fou pargi (Prantsusmaa suuruselt neljas teemapark - J.P.) looja Phillippe de Villiers'ga alla kavatsuste protokolli, mis näeb ette Krimmis lõbustustepargi loomise. Selle 60 hektarile kavandatud pargi loomiseks kavatsetakse investeerida vähemalt neli miljardit rubla (70 miljonit eurot). Ma arvan, et see on hea eeskuju.

Meie Euroopa partneritel tasub vähem mõelda poliitiliselt motiveeritud sanktsioonidest, mille Washington on eurooplastele peale surunud, ja rohkem sellest, mis oleks neile kasulik. Kui ei tule siia Euroopa firmad, siis nende asemel tulevad kindlasti teised investorid. Milleks kaotada  atraktiivset turgu? See on rumal.

Kuidas te ikkagi kavatsete näiteks murda Krimmi õhu- ja mereblokaadi? Ma pean silmas seda, et Krimmist saaks lennata otse välismaale ja et siia käiksid laevad välismaalt.

Aga Simferopoli lennujaamast juba käivad rahvusvahelised lennud. 12. augustist lendab Groznõi Avia Simferopolist kaks korda nädalas Istanbuli. Kui tahate, võite proovida! (Proovisin – ei Simferopoli lennujaam ega Groznõi Avia sellist reisi ei paku! - J.P.) 16. novembrist alustab Groznõi Avia aga lende Simferopolist Armeeniasse. Lisaks sellele töötab praamiliin Haydarpasa (Istanbul, Türgi)-Kertš-Novorossiisk. (See on kaubapraam, mis alustas liiklust augusti lõpus - J.P.)

Kahjuks jah, paljud laevaomanikud on keeldunud sisenemast Krimmi sadamatesse peale sanktsioonide kehtestamist. Krimmi transpordiministeerium töötab praegu selle kallal, et meie sadamad oleksid ligitõmbavamad, näiteks oleme sadamatasusid langetanud 25-30 protsenti.

Nagu ma olen aru saanud, siis on uue võimu jaoks oluline teema võitlus korruptsiooni vastu. Kuidas on võimalik selles vallas Krimmis üldse edu saavutada, kui korruptsiooni pole eriti suudetud vähendada Venemaal endas? Rääkige näiteks, millist edu te olete saavutanud juunis avastatud suurejoonelise humanitaarabi varastamise uurimisel? Kes oli selles süüdi ja millal see asi jõuab kohtusse?

Korruptsiooni pole muidugi võimalik võita aasta või isegi mitme aasta jooksul. Aga kui võrrelda korruptsiooni taset 1990ndatel ja tänasel Venemaal, siis minu meelest on isegi palja silmaga näha, kui palju on olukord paremaks muutunud. Ma arvan, et see on üks neist russofooblikest müütidest, et Venemaa on peaaegu vaat et maailma kõige korrumpeerunum riik. (Transparency Internationali eelmise aasta maailma korruptsiooni tajumise indeksis asus Venemaa 175 riigi seas 127. kohal koos näiteks Mali, Gambia ja Pakistaniga, Ukraina asus 144. kohal - J.P.) Nagu Euroopas poleks korruptsiooni, nagu Euroopa tipp-poliitikud poleks seotud korruptsiooniskandaalidega? (Sama edetabeli järgi kõige korrumpeerunum ELi riik Kreeka asus 80. kohal - J.P.)

Mis puudutab humanitaarabi jagamisega seotud skandaali, siis praegu käib eeluurimine. Rida ametnikke, nende hulgas Krimmi tervishoiusüsteemi juhid ja haiglate peaarstid, jäid selle intsidendi tagajärjel oma ametitest ilma. Kahjuks korruptsioon meditsiinis jäi meile pärandiks Ukraina tervishoiusüsteemist. 23 aastaga inimesed harjusid selle süsteemiga. Nüüd me lööme tingimata korra majja selles süsteemis. Seda enam, et kui Ukraina ajal said raviasutused riigilt heal juhul poole vajaminevast rahastusest, siis täna finantseeritakse neid normaalselt – võrreldes Ukraina perioodiga on raviasutuste rahastamine kasvanud rohkem kui kümme korda -, ning arstid saavad väärilist palka, mis kordades ületab Ukraina arstide palkasid.

Kuidas mõõta ajaloolist õigust? Selgitage Eesti lugejale, miks on venelastel rohkem õigust Krimmile kui näiteks kreeklastel, türklastel või krimmi-tatarlastel?

Märtsireferendumil hääletasid 95,6 protsenti Krimmi elanikest erinevatest rahvustest Venemaaga taasühinemise poolt. Vot see ongi ajaloolise tõe mõõt. Aga Krimmis elab ju enam kui 130 rahvuse esindajaid. See, et neid ühendavad vene keel ja vene kultuur – see on ka ajalooline tõde. Kuid see ei sega igal rahval säilitada ja arendada oma rahvuskultuuri.

Meil on praegu vabariigis kolm riigikeelt – vene, ukraina ja krimmi-tatari. Ukraina ajal me ei suutnud seda saavutada. Riiklik televisioon edastab Krimmis saateid seitsmes Krimmi rahvaste keeles: vene, ukraina, krimmi-tatari, armeenia, bulgaaria, kreeka ja saksa keeles. Nii et kõik krimlased, hoolimata rahvusest, omavad võrdseid õigusi sellele maale, kõik me oleme võrdsed Vene seaduste ees, nagu ka kõrgeima õigluse seaduste ees.  

Tagasi üles