Suitsiiditerrorist ründas Afganistani naissaadikut

Sündmuspaik pärast rünnakut. Foto: SCANPIX

Eile püüdis enesetaputerrorist tappa Afganistani naiste õiguste eest seisvat poliitikut Shukria Barakzaid, kes on külastanud ka Eestit ja osalenud Lennart Meri konverentsi paneeldiskussioonides.

Rünnak toimus Kabulis täna hommikul kell 10:15, mil Barakzai oli teel tööle. Tema soomustatud autot rammis teine sõiduk, milles istunud terrorist detoneeris selle peale oma pommivesti. Barakzai pääses rünnakust kergete vigastustega, ent pommiplahvatuses hukkus kolm ja sai vigastada veel 20 inimest, nende seas naise autojuht, teatas Kabuli politseiülem Hashmat Stanikzai.

Teise naissoost parlamendisaadiku Shinkay Karokhili sõnul oli rünnaku sihtmärgiks parlamendi poole sõitev parlamendisaadikute konvoi.

Esialgu levisid ka kuuldused, et rünnakus hukkus Barakzai tütar, ent peagi selgus, et need ei vastanud tõele. Barakzai väljus autost omil jalul.

Talibani esindaja Zabiullah Mujahid eitas organisatsiooni seotust rünnakuga.

42-aastane Barakzai on Afganistani uue presidendi Ashraf Ghani lähedane liitlane ja prominentne poliitik, kes loodab saada uues valitsuses ministrikohta. Räägitakse, et talle võib olla määratud kas hariduse või naiste õiguste ministri koht.

Barakzai on üks Afganistani tuntumaid naiste õiguste eest seisjaid ning kuulunud juba kümme aastat parlamendi alamkotta Wolesi Jirgasse. Ta on rääkinud avalikult sellest, kuidas usupolitsei teda Talibani ajal piitsutas ning kuidas see kogemus suunas teda naiste õigust eest võitlema. Talibani valitsusajal juhtis ta ka põrandaalust tüdrukutekooli ning jätkas oma veendumuste ja Afganistani naiste eest seismist ka NATO vägede sekkudes, tõustes rahvusvaheliselt tunnustatud aktivistiks.

2013. aastal osales ta ka Tallinnas Lennart Meri konverentsil paneeldiskussioonis Afganistani tuleviku üle.

Seoses rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) lahkumisega Afganistanist, on kerkinud ka mure, et naiste vahepeal paranenud olukord võib taas ohus olla. Kui USA juhitud rahvusvahelised väed tulid Afganistani ning hakkasid riiki suunama lääneliku demokraatia poole, võeti vastu mitmed seadused, mis pidanuks aitama naiste olukorda parandada.

Muuhulgas kehtestati avalikes asutustes nagu parlament või provintsinõukogud sookvoodid, mis nägid ette, et naisi peaks olema neis vähemalt 25 protsenti. Selle aasta alguses nihutasid konservatiivsed seadusandjad kvoodi aga 20 protsendile.