Peterburi keskkonnakaitsjad tõendasid reovee jõudmist Soome lahte

Peterburi ja Läänemerre suubuv Neeva jõgi Foto: SCANPIX

Venemaa Peterburi keskkonnaaktivistid tõendasid GPSide abil, et reovesi jõuab linna lähedastel aladel otse Soome lahte, mitte ei läbi puhastusjaamu.

Oma katses lasid nad GPS seadmed Peterburist kirdesse jäävas Novoje Devjatkinos WC potist alla, edastab Helsingin Sanomat.

Keskkonnakaitsjate sõnul näitas nende katse, et vee puhastamisel on suuri puudujääke.

Miljonilinna Peterburi läbivasse Neeva jõkke suubuv Ohta jõgi on tööstusjääkide tõttu väga saastunud. Selle jõe vett ei puhastata enne kui see Neevasse ja sealt edasi Läänemerre jõuab.

Keskkonnaaktivisti Jevgenija Dolgova sõnul saadeti WC-pottidest teele sadu väikeseid GPS seadmeid.

Umbes kümme protsenti kanalisatsiooni saadetud seadmetest jäid töökorda ning olid jälgitavad. Eilseks oli osa neist seadmetest liikunud mööda Peterburi juures olevast Kroonlinna tammist.

Dolgova sõnul näitas katse, et nii Neeva kui Soome lahes tekib puhastamata vee tõttu reostust juurde.

Soome keskkonnaameti esindaja, Soome lahe reostust uuriva Seppo Knuuttila arvates näitab suure koguse reostuse jõudmine merre seda, et Peterburi uuendatud reoveesüsteemis on suuri puudujääke.

Knuuttila sõnul on neil juba mõnda aega teada, et Ohta jõgi ja teised Neeva lisajõed on sõna otseses mõttes reoveejõed.

99 kilomeetri pikkune Ohta jõgi saab alguse Lembolovo kõrgustikult ning suubub Peterburis Neevasse.

Soome asjatundja andmetel toob Ohta jõgi Neevasse aastas 130 tonni tööstusjääkidega, eriti fosforist küllastunud vett.

Petereburi võimude andmetel jõudis 2013. aastal Soome lahte 430 tonni liigse fosforiga saastevett. Veel kümme aastat tagasi oli see kogus üle 2200 tonni.

Kõik saastevesi ei pärine siiski asulatest, vaid seda toodavad ka Peterburi ümbruses asuvad tööstusettevõtted ja farmid. Ohta jõest kolm neljandikku voolab väljapool Peterburi.

Kuigi Peterburis on nüüdisaegne reovee puhastamise süsteem,  ei ole seda eeslinnades ja lähipiirkondades.

Keskkonnakaitsja Dolgova sõnul rajatakse Novoje Devjatkinosse aina enam uusi eluasemeid, kuid seal ei ole korralikku reovee puhastamise jaama.

«Novoje Devjatkino on ametlikult küla, kuid tegelikkuses juba ammu Peterburi eeslinn, kuhu kolib uuselamutesse aina enam inimesi. Meile lubati, et 2017. aastaks saab paik reoveepuhastusjaama, kuid ametnike sõnu ei saa võtta puhta kullana. Avalikkust tuleb informeerida ohtudest, mida reovee jõudmine Neevasse ja Soome lahte kaasa tuua võib,» teatas Vene keskkonnakaitsja.