USA senat hääletab Keystone'i naftatoru ehitamise asjus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Senati demokraatide liider Harry Reid.
Senati demokraatide liider Harry Reid. Foto: SCANPIX

USA senatis teisipäeval toimuval hääletusel otsustatakse vastuolulise Keystone XL naftatoru viimase lõigu ehitamine, kuid president Barack Obama kavatseb hääletuse edukal läbimisel panna otsusele veto.

Tegemist on esimese suurema vastasseisuga presidendi ja novembris vahevalimiste tulemusel USA senatis ja esindajatekojas enamuse saavutanud vabariiklaste vahel.

Eelnõule sätestatud erireeglite alusel peavad 100-liikmelises senatis otsuse vastuvõtmiseks hääletama selle poolt 60 senaatorit.

Pooldajate sõnul on neil lävendi ületamisest puudu üks hääl.

«Meil on 59 (poolthäält). Meil on ehk 60 (häält), kuid seda saame teada alles pärast hääletust,» ütles eelnõu kaasautor ja vabariiklasest senaator John Hoeven.

Torujuhtme ehitamist toetavad senatis avalikult 45 vabariiklast ja 14 demokraati.

Hääletus toimub Eesti aja järgi kolmapäeval kell 01.15.

Kanada Alberta provintsi naftaliivade piirkonnast Ühendriikide Texase osariigi naftatöötlustehastesse kulgeva torujuhtme neljas, 1897 kilomeetri pikkune etapp läbiks teekonnal muuhulgas Nebraska osariigis asuvat Sand Hillsi küngasmaastikku.

Projekti tabas veebruaris tagasilöök, kui Nebraska tühistas osariigi kuberneri naftatoru ehitamist lubava otsuse. Kohtu hinnangul on toru kavandatav marsruut vastuolus põhiseadusega.

USA välisministeerium rõhutas varasemalt, et lõplik otsus naftatoru neljandale lõigule ehitusloa andmise kohta langetatakse siis, kui tegureid, mil on oluline mõju selle väljaselgitamisele, kas projekt on USA rahvuslikes huvides, on kohaselt hinnatud ja dokumentidesse vormitud.

USA president Barack Obama soovib enne otsuse tegemist ära näha kõnealuste hinnangute tulemused ning ära oodata Nebraska ülemkohtu otsuse.

Projekt esitati esmalt 2008. aastal, kuid aastatepikkuse venimise järel otsustas naftatoru rajamisega tegelev ettevõte TransCanada selle osadeks jagada. Trassi kaks esimest osa on töös.

Obama ütles mullu juunis, et projekt täidab Ühendriikide rahvuslikke huve üksnes juhul, kui see ei teravda oluliselt süsinikusaaste probleemi.

Kongressi vabariiklaste liidrid on nõudnud Obamalt projektile viivitamatult ehitusloa andmist.

Valmimise korral peaks naftatoru olema võimeline transportima 830 000 barrelit toornaftat päevas Nebraska naftatöötlustehastesse, kust see liiguks olemasolevat naftatoru pidi edasi Texasesse.

Vabariiklaste sõnul tekitab naftatoru ehitamine ehitussektoris 40 000 ajutist töökohta. Välisministeerium jagab seda hinnangut, kuid rõhutab, et projekti valmimisel jääb alles vaid 35 püsivat töökohta.

Tagasi üles