Philae leidis komeedilt elule viitavaid molekule

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Panoraamfoto uurimisrobotist Philae komeedil 67P
Panoraamfoto uurimisrobotist Philae komeedil 67P Foto: SCANPIX

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) komeediuurimise robot Philae leidis uuritavalt komeedilt 67P/ Churyumov-Gerasimenko elu algmetele viitavaid molekule.

Saksamaa Max Plancki instituudi teadlaste sõnul püütakse teha kindlaks, kas tegemist on süsinikupõhiste molekulidega, edastab Reuters.

Philae edastatut analüüsitakse ning seni ei ole teada, mis molekulid ning millise koostisega need on.

Uurimisroboti Philae missiooni üheks eesmärgiks oli uurida, kas komeedil 67P leidub vett ja orgaanilisi ühendeid ning võrrelda komeedi ainete isotoope Maal leiduvate ainete isotoopidega.

Teadlased loodavad Philae kogutud info abil leida vastuse, kas süsinikupõhised ühendid jõudsid Maale komeetidelt.

Orgaanilised ühendid avastas üsna pea pärast Philae maandumist komeedile seade, mis analüüsis komeedi atmosfääri.

Philae võttis ka proove komeedi pinnasest. Ei ole teada, kas see info jõudis ESA teadlasteni enne kui Philae akud tühjaks said.

Teadlaste sõnul näitas Philae missioon, et uuritava komeedi pind on seniarvatust kõvem.

Uurimisrobotilt saadud info põhjal järeldati, komeedi pinnal on 10 – 20-sentimeetrine kosmilise tolmu ja puuderlume kiht, selle all paks jääkiht ning kõige sügavamal erinevatest ainetest koosnev kiht.

Philae jõudis komeedile 67P 12. novembril, kuid juba 15. novembril lakkas töötamast. 

ESA esindaja Stephen Ulmanec sõnas, et nad loodavad Philae «elluärkamist» kui komeet liigub Päikesele lähemale, sest siis saavad roboti päikesepaneelid päikesevalgust ning akud saavad uuesti laetud.

Tegemist on esimese korraga, mil komeeti uuritakse niiöelda kohapeal.

Philae lasi komeedile kosmosesond Rosetta, mis saadeti teele 2004. aastal.

Tagasi üles