/nginx/o/2014/11/19/3535781t1hdf73.jpg)
Afganistani endine president Hamid Karzai ütles usutluses Raadio Vaba Euroopale, et tal puudusid valjuhäälsete sõnavõttude kõrval muud võimalused riigi säästmiseks välisriikide sõjalise kohaloleku põhjustatud ekstsessidest, vägivallast ja väärkohtlemisest.
Karzai kirjeldas pühapäeval antud usutluses Raadio Vaba Euroopa harule Raadio Vaba Afganistan oma riiki noore poisina, «kes on vastamisi lihaselise, relva kandva tülinorijaga».
«Kui see suur lihaseline poiss hakkab seitsme või kaheksa aasta vanust poissi tänaval peksma, on ainus poisi käsutuses olev tööriist valju nutt, et anda inimestele teada rünnaku alla sattumisest,» ütles Karzai Afganistani valitsuse piiratud hoobadest rääkides.
«Ma tahtsin, et lääs tuleks Afganistani, arvates, et see tooks kaasa abi ja vabastamise,» ütles ta.
Karzai sõnul hakkasid ta vaated muutuma, kui ta nägi, et Afganistani koheldi justkui seda ei eksisteeriks ja «meie rahvas, meie ohvrid, olid pelgalt arvud, mitte kannatusi läbi elanud inimesed».
Afganistani endine riigipea loetles USA ja NATO sõjalise kohaloleku negatiivsete aspektidena afgaanidele nende kodumaal osaks saanud «öiseid haaranguid, õhurünnakuid, kinnipidamisi ja vangistamisi».
Sellest veelgi hullem oli tema sõnul naaberriigis Pakistanis asuvate mässuliste redupaikade ja väljaõppelaagrite tähelepanuta jätmine. USA ametiisikud ja kindralid möönsid suletud uste taga peetud kohtumisel, et terroristid saavad Pakistanis väljaõpet, «takistades samal ajal meil sellest rääkimast ja selle vastu midagi ette võtmast».
Karzai sõnul muutusid tema suhted Washingtoniga väga teravaks teisel ametiajal, kui ta hakkas avalikult sõna võtma.
2012. aastal sõlmitud leppe, millega Ühendriigid kohustusid Afganistani välisagressiooni korral kaitsma, muutus Karzai väitel kiiresti tähtsusetuks.
Vaid mõni päev pärast leppe allkirjastamist tabas Afganistani Pakistani suunalt raketituli, mille takistamiseks ei teinud USA midagi ning üritas seda eitada ja varjata, lisas ta.
Afganistani endine president ütles, et ta otsustas seejärel mitte allkirjastada kahepoolset julgeolekulepet Ühendriikidega kuni Washington annab Kabulile selge lubaduse rahu toomisest riiki.
«Nad ei andnud mulle seda lubadust. Ma hakkasin tundma, et need dokumendid on tähtsusetud, et neil ei ole Ühendriikide silmis mingit väärtust,» ütles Karzai.
Afganistani korruptsioonil peatudes ütles ta, et selle tekitas Lääs sihilikult riigile rahvusvahelise ja USA abi eraldamise süsteemi abil. «See kujundati viisil, mis nõrgestaks Afganistani valitsust. Eesmärk oli inimesi lõhestada, lojaalsust osta ja seejärel neid kulutatud ressursside läbi šantažeerida.»
Karzai ei pea enda sõnul lääne sõjalist missiooni täielikuks nurjumiseks, ent see ei ole tema väitel andnud oodatud tulemusi.