Soome haridusminister: soomlaste suurim probleem on, et me ei õpi koolis kangelasteks

Soome haridus-, teadus- ja kommunikatsiooniminister Krista Kiuru.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Soome õpilased on väga tublid, aga head õppetulemused varjavad kurba reaalsust. Soome haridus-, teadus- ja kommunikatsiooniminister Krista Kiuru rääkis Postimehele, kuidas ta Soome lapsi õnnelikuks hakkab tegema.

Kiuru on väga jutukas ja vahetu. Nagu oleks ta mind juba aastaid tundnud. Tallinna Ülikoolis õppinud minister ütleb selges eesti keeles, et tal on aega vestelda küll. Tema nõunikku paneb see närviliselt kella vaatama - poole tunni pärast peab lennujaama tõttama. Soome minister osales just Tallinnas konverentsil, kus arutati PISA uuringu tulemusi.

Testi tulemuste järgi on Eesti ja Soome õpilased jube tublid. Aga täna toodi konverentsil välja, et motivatsioon langeb ja õpilased ei tunne end koolis hästi. Kas see ongi soome-ugri rahvaste probleem, et oleme töökad, aga õnnetud - peaksimegi sellega leppima?

Selliste asjadega ei pea leppima. Me saame muuta asju. Jah, me oleme kohe pärast Aasia riike nii Euroopa kui maailma mõistes kõige paremad riigid PISA testi tulemuste järgi. Aga enne olime tegelikult veelgi paremad ja tublimad. Siin peab olema seletus, miks praegused noored ei saa enam nii häid tulemusi.

Miks siis?

See on seotud motivatsiooni ja kuuluvustundega. Motivatsiooni puudumist meil varem ei olnud. Peame mõtlema, kuidas õpetada lapsi nii, et nad ise sooviksid õppida. Peame looma sellise heaolu, et lapsed tahaksid hommikul kooli minna ja seal õppida.

Kuidas seda teha?

Tahame 12 miljoni euroga aastas toetada koole, et nad saaks koolikeskkonda muuta. Näiteks tulevad meile lisa- ehk arendusõpetajad, kes mitte vaid ei õpeta, vaid tegelevad ka kooli kultuuri arendamisega. Nad korraldavad lastele ja noortele igasuguseid asju. Aga ka õpilastelt on vaja küsida, kuidas keskkonda koolis paremaks muuta.

Te viisite vahva uuringu läbi. Palusite lasteaia lastel teha pilte asjadest, mis neile lasteaias meeldis ja asjadest, mis neile ei meeldinud.

Sellepärast viisimegi. Lapsed ja noored on tublid, küll nad teavad. Meil ei ole vaja ise leiutada seda, mis neile parem on. Oleme alustanud igasuguseid projekte. Soome rahva kõige suurem probleem on see, et me ei ole kunagi õppinud koolides olema kangelased. Meil ei teki sellist väga tugevat iseloomu. Kool ei anna meie elule tähtsust, eesmärki.

Sama siin Eestis.

Jah. Oleme tublid ja õpime igasuguseid asju, aga meil jääb matemaatika ja kirjanduse vahele nii palju asju, mida me samuti peaks õppima. Individuaalne lähenemine on oluline, sest sellega saame tõsta iga lapse potentsiaali. Samas ei tohi unustada ka keskkonda. Peame õpetama lastele, kuidas saada osa kooli kultuurist. Igaühel võib olla tähtis koht kooli keskkonnas. Saame nii väheste tundide ja nii vähese rahaga testidel nii häid tulemusi, aga need ei jää igaveseks, kui me ei mõista, et tänapäeva lapsed ja noored nõuavad uut lähenemist ja kultuuri. Sellest sügisest panemegi paika uued õppekavad.

Kas osa uuest lähenemisest on ka hariduspilv, mida te koos Eestiga arendate?

Jah. Siin on kolm märksõna: uus õppemeetod, digitaalsus ja kooli keskkond. Miks me ei võiks anda lastele ja noortele võimalust matemaatikat õppida tänapäevaste võimalustega?  Lapsed ja noored ikka mängivad erinevaid mänge. Las nad siis mängivad matemaatikat. Soomes on matemaatikaõpetajad väga elevil sellest. Kui suur asi see oleks, kui meie lapsed ei mängiks lihtsalt meelelahutuslikke mänge, vaid haridusmänge! Kui ma alustasin haridusministrina, tegi mu vennapoja kool mulle nimekirja asjadest, mida peaks parandama. Seal oli seitse punkti. Kõige huvitavam oligi see, et koolilapsed soovisid matemaatikatundides vähemalt viis minutit kasutada äppe. Miks nad ei saaks mängida nendega? Miks peab kõike alati pastaka ja vihikuga õppima?

Te võtate seda ikka väga tõsiselt, et Soome õpilasi õnnelikuks teha ja motiveerida.

Muidugi! Sest see toob paremad tulemused.

Enne lennujaama jooksmist hüüab Kiuru Eesti haridusminister Jevgeni Ossinovskile: «Jevgeni, ma lähen nüüd. Tule teeme kallistused!» ja tuiskabki haridusminister välja.

Jevgeni jõuab vaid naerdes vastata: «Mis siis viga, kui Soome haridusminister räägib paremini eesti keelt kui Eesti haridusminister!»

(märkus: tegelikult Kiuru paremini ei räägi, aga vabalt räägib küll).

Tagasi üles