Sukeldujad leidsid Soome lahest 1914. aastal uppunud sõjalaeva

Sukelduja Foto: SCANPIX

Badewanne sukeldujategrupp leidis Soome lahest seal 1914. aastal uppunud sõjalaeva Ispolnitelnõi.

Sukeldujad  said kiiresti aru, et tegemist on suure aluse vrakiga, kuid samas märkasid selle juures ebatavalisust, edastab Helsingin Sanomat.

Laevalt paljastusid mitmesugused relvad ning  ka see, et puidust tekk oli säilinud peaagu tervena.

Badewanne sukeldujate sõnul sattusid nad aarde otsa.

Sukeldujate gruppi kuulunud Jouni Polkko sõnas, et Soome lahe lääneosast leitud alus pärineb Esimese maailmasõja ajast.

See asub Eestile üsna lähedal. Aluse ahter on põhjamudas, kuid vöörile ja selle olevale suurtükile pääseb hõlpsasti ligi.

 Laeva puidust kaptenisild oli lagunenud.

Vraki ehitus ja asend merepõhjas lubavad oletada, et tegemist oli tsaari-Venemaa laevastiku Leitnant Burakov tüüpi sõjaalusega, mis ehitati Prantsusmaal.

Aluse nimi tuli tänapäeva tehnika abil mudast paljastada.

«Jäädvustasime laeva vrakil olevad venekeelsed tähed ning uurisime neid arvuti abil. Kasutasime selleks kriminaaluurimise vahendeid,» teatas Polkko.

Rühm tegi kindlaks viis tähte ning siis saadi aru, et tegemist võib olla sõjalaevaga Ispolnitelnõi.

Sukeldujate andmetel oli Ispolnitlenõi 1914. aasta detsembris koos seitsme ülejäänud alusega teel Helsingist Eesti saarestikus asuvasse Muhu väina.

Seal pidid laevad gruppideks jagunema ning panema sakslaste aluste liikumisalale miine.

Avamere tavapärased mereteed olid mineeritud ning selle tõttu pidi Ispolnitelnõi ja teised laevad kasutama salateed. Kuid aluste sihtpunkti liikumise ajal tekkis torm.

«Tegemist on pikkade ja kitsaste alustega, mis on küll kiired, kuid tugevale tormile vastu ei pea,» selgitasid asjatundjad.

Torm sai Ispolnitelnõile saatuslikuks ning alus uppus Soome lahes 12. detsembril 1914.

Meeskonnast pääses eluga kaheksa meest, kellest seitse päästis samasse laevade gruppi kuulunud Letušin. See alus uppus samas tormis umbes tund hiljem.

Kahes laevaõnnetuses kaotas elu 130 meest.

Badewanne sukeldujate sõnul laevavrakil inimjäänuseid näha ei olnud.

«Ohu korral olid meeskonnaliikmed tekil, enamik neist sattus merre ning lainetus võis nad laevast kaugele kanda,» selgitati.

Badewanne põhimõtteks on, et laevavrakid on hauad ning neid tuleb sellistena austada.

Nimetatud sukeldujad on Soome lahest ka varem laevavrakke leidnud. 2000. aasta suvel avastati Venemaa sõjalaeva Ballada jäänused ning selle aasta mais avastati sakslaste allveelaev U-26, mis Ballada hävitas.

Lisaks leiti Soome ranniku lähedalt ka 18. sajandi sõjalaev, mida seni ei ole õnnestunud kindlaks teha.

Kaubalaevadest on kõige tähtsamaks leiuks Hollandi Wrouw Maria, mis uppus Nauvo saarestikus 1771 ning vrakk leiti 1999.

Pilte vaata siit.