Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2014/11/20/3538905t1had72.jpg)
Otseselt NATO riikide õhupiiri rikuvad Vene hävitajad harva, enamasti piirduvad nad rahvusvahelises ruumis lendamisega, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg just Ämaris antud pressikonverentsil. Suurem probleem on aga viis, kuidas nad oma provokatiivseid lende teevad.
«Me oleme näinud kasvanud Venemaa kasvanud õhutegevust NATO õhuruumi ümbruses,» tunnistas Stoltenberg. «Balti piirkonnas on olnud tänavu praeguseks üle saja intsidendi, kolm korda nii palju kui mullu.»
Jätkuks tõi NATO peasekretär välja täna avaldatud uued numbrid, millest selgub, et üle Euroopa on Vene sõjalennukitega tänavu seotud üle 400 intsidendi ehk 50 protsenti enam kui mullu.
«Me oleme suurendanud oma õhuturvet ja me oleme valmis,» kirjeldas ta alliansi vastust venelaste aktiivsuse kasvule.
Stoltenberg märkis samas ära, et enamik Vene lennukite provokatiivseid lende on toimunud rahvusvahelises õhuruumis, lihtsalt NATO riikide piiride või ka näiteks sõjalaevade läheduses. Vähestel kordadel on venelased jõudnud otsese piiririkkumiseni.
Stoltenbergi sõnul on numbrilisest kasvust suurem probleem aga viis, kuidas venelased oma lende teevad. Nad ei lülita sisse transpondereid ega suhtle teiste riikidega, kujutades nii ohtu lennuliiklusele.