Euroopa Liit taunis Venemaa natsisimi-vastaseid õigustusi

Serblased Venemaa presidendi Vladimir Putini fotodega sõjaväe paraadil, millega tähistati 70. aastapäeva ajast, mil Venemaa vabastas Belgradi natsistliku Saksamaa okupatsioonist. Foto: Metzel Mikhail / Scanpix

Euroopa Liit taunis ühisavalduses Venemaa püüdlusi natsismi-vastase võitluse ettekäändel õigustada tegevust Ukrainas.

Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid mitte toetada 21. novembril ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees hääletatud natsismi ja neonatsismi ülistamise ning rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormide vastu võitlemise teemalist resolutsiooni, mille algatas Venemaa, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

Resolutsiooni poolt hääletas 115, vastu hääletas 3 ja erapooletuks jäi 55 riiki. Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid jäid resolutsiooni osas erapooletuks, väljendades oma seisukohti ühisavalduses.

Euroopa Liit mõistis ühisavalduses hukka, et Venemaa on neonatsismiga võitlemise ettekäändel annekteerinud Krimmi. Samuti Venemaa hiljutisi püüdeid õigustada Molotov-Ribbentropi pakti ning juhtis tähelepanu sellele, et resolutsioon on tervikuna tasakaalustamata ega mõista üheselt hukka totalitarismi kõiki vorme.

«Eesti mõistab hukka kõik rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia ilmingud, kaasa arvatud neonatsismi,» ütles välisminister Keit Pentus-Rosimannus. «On aga häbiväärne, et Venemaa kuritarvitab selliseid teemasid oma agressiooni õigustamiseks Ukrainas ning rakendab need oma kitsaste poliitiliste huvide teenistusse,» lisas välisminister.

Sellist resolutsiooni on Venemaa esitanud 2005. aastast.