:format(webp)/nginx/o/2013/04/24/1711388t1h91dc.jpg)
Venemaa üks vanemaid ja tuntumaid vabaühendusi, nõukogudeaegseid repressioone uuriv ühing Memoriaal annab neljapäeval justiitsministeeriumile teada muudatustest oma põhikirjas, mille osas oli võimuorganitel pretensioone.
Sulgemisohus Memorial muutis Moskva survel põhikirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Dokumendid esitatakse justiitsministeeriumile neljapäeval. Me viime need hommikul ise kohale,» ütles Memoriali juht Arseni Roginski täna Interfaxile.
Läinud laupäeval viidi Memoriali alla kuuluvate vabaühenduste konverentsil põhikirja muudatused, mis olid Roginski sõnul tingitud tsiviilkoodeksi uuendamisest ja justiitsministeeriumi nõuetest.
Justiitsministeeriumi sõnul ei vasta Memoriali põhikiri selle tegevusele pretensioone on ka Memoriali struktuuri osas, kuna see ühendab kümneid regioonides tegutsevaid vabaühendusi. Memorial eitas puuduste olemasolu, ent pidi sellest hoolimata leidma võimaluse, mis takistaks võimudel organisatsiooni sulgemist.
Kremli kriitikute sõnul on tegu lihtsalt järjekordse katsega vaigistada neid, kes ei ole Moskva poliitikaga nõus.
13. novembril lükkas Vene ülemkohus justiitsministeeriumi esitatud sulgemishagi arutamise edasi 17. detsembrile. Edasilükkamine toimus kohtu teatel seetõttu, et esile kerkisid uued rikkumised.
Hagi arutamise edasilükkamisega võitis Memorial aega puuduste kõrvaldamiseks.
Võimud on käskinud Memorialil registreerida end ka välisagendina. Vastavalt 2012. aastal Venemaaljõustunud seadusele registreeritakse kõik välismaalt rahalist toetust saavad ja poliitikas osalevad vabaühendused välisagentideks.
Vastuolulisest seadusest üleastujaid ähvardatakse kuni 300 000 rubla suuruse rahatrahvi ning kuni nelja-aastase vangistusega. Lisaks tuleb säärastel vabaühendustel esitada võimudele aruandeid oma tegevuse ja rahandusliku seisu kohta.
Seaduse koostajate sõnul aitab see vähendada välisriikide sekkumist Vene sisepoliitikasse. President Vladimir Putin on varem süüdistanud lääneriike ja eelkõige USAd Vene vabaühenduste rahastamises sooviga niimoodi mõjutada Venemaa poliitikat. Kriitikute sõnul on seadus aga mõeldud teisitimõtlejate vaigistamiseks.
Praegu Roginski juhitav Memorial asutati juba 1989. aastal Gorbatšovi perestroika tuultes. Nüüdseks on tegemist lausa kümnete eri ühenduste kogumiga nii Venemaal kui väljaspool seda. 67-aastane Roginski on ka ise olnud poliitvang.