Venemaa probleeme ei saa kunagi lahendada lihtsalt euroopalike väärtuste ekspordiga ja karta ei tohiks terminit «infosõda», sest see on täies mahus juba ammu alanud, jäi kõlama täna Tallinnas Venemaa ja Euroopa kodanikuühenduste foorumi arutelul «EL ja Venemaa - koos või eraldi».
Postimees esitab kokkuvõtte arutelul osalenute seisukohtadest.
Moderaator: Alustame kriisist, mis meid kõiki mõjutanud on.
Jevgeni Gontmahher (Moskva Kodanikuinitsiatiivi komitee asejuht): Olukorra muudavad veel keerulisemaks Venemaa sotsiaalmajanduslikud probleemid. Sealjuures töötab Venemaa propaganda nii hästi, et suurem osa Venemaa elanikest arvab, et Moskva välispoliitika on õige ja õigustatud ja minu jaoks on see väga halb. See on meie suur kaotus.
Sellest hoolimata on võimalusi. Kunagi mängis olulist rolli raadio Vabadus, ent mõned aastad tagasi arutas USA suisa selle sulgemist, sest leiti, et selleks ei ole enam vajadust. Usuti, et Venemaa on muutunud. See oli lääne suur viga.
Riik püüab võimalikult erinevate kanalite kaudu rahvast kontrollida. Välisagentide seadus püüab takistada kontaktide loomist. See on kõik väga halb ja kurb. Suurem osa kodanikuühiskonna aktiviste meie riigis ei ole valmis sellega rinda pistma. Arvan, et olud hakkavad peagi muutuma. Sest kriisi tingimustes muutuvad järjest põletavamaks ka sotsiaalsed küsimused.
Peame tõestama Venemaal, et Euroopa mudel on eluks mugavaim ja parim. Selleks on oluline levitada euroopalikke väärtusi.
Moderaator: Kuidas näha Venemaa kodanikuühiskonda, kui küsitluste andmetel on ainult kaks protsenti inimestest huvitatud aktiivne kodanik olemisest ja ainult 9 protsenti tunneb vastutust riigi tuleviku ees?
Svetlana Makovetskaja (Permi analüüsi ja sõltumatu teadustöö keskuse GRANI direktor): Inimeste hulk, kes millegagi seotud on, on ikkagi palju suurem, kui see hulk, kes seda sotsioloogidele kinnitab ja selleks on põhjust. Vabatahtlik tegevus on siiski olemas.
Retoorika Vene avalikus ruumis on muutunud palju karmimaks. Me oleme sisenenud hirmu maailma ja näeme radikaalseid mustvalgeid pilte. Mõista tuleb, et kõik on palju keerulisem, kui paistab. Kõige olulisem ei ole valitsuse surve, kuigi see on kasvanud. Need, keda praegu välisagentideks tembeldatakse, püüavad uusi strateegiaid välja mõelda.
Kõige olulisem on see, et inimesed kaotavad inimlikkust. See, et inimene ei tunne end vastutavana oma riigi eest. Me peame suutma toetada igapäevast kodanikuühiskonda.
Probleem on ka noortega, nad näevad seda, mida propaganda näitab ja nad ei õpi mõistma, et neil on õigus kahelda. Nende loogika on rikutud ja me peame olema neile eeskujuks, et seda muuta.
Euroopa on sanktsioonidega sellesse oma osa andnud – inimesed kannatavad sanktsioonide käes ja toetavad valitsust, lootes, et see suudab olukorda parandada. Kui tahame olukorda parandada, on vaja piiriülest koostööd.
Mall Hellam (Avatud Eesti fondi direktor): Ka Euroopa suhtumine toimuvasse on mitmekülgne. Venemaa naaberriigid on paremini informeeritud ja neil on rohkem kokkupuudet sõltumatu Vene meediaga. Ametlik Venemaa kasutab aga täiesti uusi propagandakanaleid – RT on saadaval ka saksa ja prantsuse keeles. Uus kavandatav kanal Sputnik lubab uudiseid 30 keeles. Selle taga on meeletud rahahulgad ja see on väga murettekitav.
Meediaga manipuleeritakse ja sellele lisandub ka sotsiaalmeediaga manipuleerimine. Moskva rahastab kremlimeelseid kommentaatoreid, Peterburis on selleks ametlik keskus, mille töötajad kommenteerivad kõigis suuremates lääne kvaliteetlehtedes. Igas meediakanalis, millel on võimu.
Peamine moodus sellega võitlemiseks on sõltumatu Vene meedia rahastamine. Meie Moskva esindus teeb selleks rasketes tingimustes head tööd, aga vaja on rohkem raha. Sealjuures on vaja vähendada bürokraatiat.
Jan Piekło (PAUCI fondi direktor, Idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi liige, Varssav): Mina töötan väga erineva taustaga riikidega. Aserbaižaaniga, kellel on täiesti teistsugune agenda, Armeeniaga, Ukrainaga, Gruusia ja Moldovaga. Nemad ei ole NATO riigid ja neil ei ole NATO turvalisust, seega tuleb mõelda väga põhjalikult selle üle, kuidas neid kaitsta ja kuidas kaitsta neid propaganda eest. Üks variant on venekeelne faktipõhine telekanal.
Meil on vaja uut relvastust ja ma ei pea silmas tuumarelvi, vaid kodanikuühiskonna relvi. Me teame, kui tugev on Vene propaganda. Kuidas saab seda mõjutada sõltumatu Vene meedia?
Gontmahher: See on väljakutse Euroopa riikidele. Euroopas on oluliselt suurenenud tahe vastupropagandat teha. Kodanikuühiskond ei suuda kunagi võistelda riikide ressurssidega, seega peab Euroopa ühiselt kokku leppima kanalites, millega mõjutada Vene ühiskonda. See ei ole infosõja algus. Seda sõna ei tohiks karta. Infosõda on juba alanud.
Makovetskaja: Kõigepealt tuleb Euroopas omavahel kokkuleppele jõuda.
Peame defineerima prioriteedid. Venemaa probleeme ei lahenda kunagi lääne väärtuste eksportimisega. Aasta on näidanud, et inimesed on väga vastuvõtlikud propagandale. Sellega seoses on patriotism Venemaal tohutult kasvanud. Patriotism ei ole ise midagi halba, see on hea. Venemaa patriotism tuleb aga kõigepealt demilitariseerida.