Venemaa kodanikuühiskonna foorum: Kremli piirangutest pääsemine näib võimatu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kreml püüab üha enam piirata ka ligipääsu internetti riputatavale infole.
Kreml püüab üha enam piirata ka ligipääsu internetti riputatavale infole. Foto: SCANPIX

Kremli kontroll kõikide meediakanalite üle on süstemaatiline ja üha karmim ning ehkki internet on platvorm, mida piirata on trükimeediast oluliselt raskem, ei ole ka see üksi päästev vahend, leiti eile Tallinnas toimunud arutelul, kus Venemaa kodanikuühiskonnaktivistid rääkisid interneti- ja meediavabadusest.

Meediaadvokaatide kolleegiumi ekspert Fjodor Kravtšenko meenutas, et veel mõned aastad tagasi ei piiratud Venemaal internetis toimuvat, ent nüüd võib näha süstemaatilist kontrolli rakendamist inforuumi üle ning seda tehakse riiklike seaduste ja spetsiaalprotseduuride abil. Hüpe selles vallast tehti umbes kaks aastata tagasi, mil seati sisse seaduslikud võimalused karistada internetti riputatud sisu eest. Enen seda tundus, et internet on platvorm, kus võimukriitilised isikud saavad oma ideid vabalt levitada.

«See on väga hästi läbi mõeldud ja strateegiliselt kaalutletud poliitika,» rääkis ta. Sealjuures täienevad need seadused pidevalt – iga paari kui või isegi nädala tagant. Keelatakse üha rohkem infot ja kui keegi võtab sõna, blokeeritakse ta ära.

«Infoühiskond ei ole end veel kaitsma asunud,» nentis Kravtšenko ja tunnistas, et praegu ei näe keegi ka võimalusi piirangutest pääsemiseks.

Ajakirjanik Aleksander Rõklin ühines pessimistliku vaatega nentides, et sõnavabaduse olukord Venemaal läheb üha allamäge ja sealjuures internet, mida mingil hetkel peeti parimaks vabade mõtteavalduse platvormiks, ei ole imeline päästevahend. «Internet on oluline suhtluskanal, ent see on ainult vahend,» rääkis ta. Probleem on ikkagi võimus, mis leiab alati mooduse tegeleda sellega, mis talle ette jääb.

Arutelult jäi kõlama ka mõte, et järjest enamate pigistavate seaduste kehtestamine ei pruugi alati tähendada kohe reaalset survet kodanikuliikumistele. Mida rohkem on seadusi, mis sageli ei pruugi üksteisega kooskõlas olla, seda enam tekkib auke ja võimalusi nende seadustega mängimiseks. Tekkib üha absurdsem seaduste rägastik, kus lõpptulemusena võib kohtunikele jääda väga lai mänguruum.

Venemaa ja Euroopa kodanikuühiskonna foorumi veel enne ametlikku avamist Viru hotelli Valuutabaaris avanud arutelu, mille keskmes oli küll kaasaegne teema – internetivabadus – oli sisuliselt siiski vanade dissidentide kokkutulek, kus kohtuti ammuste sõpradega ja jõuti lõpuks ikkagi lugudeni sellest, kuidas tuli elada nõukogude võimu tingimustes. 

Tagasi üles