Prantsuse paremäärmusliku Rahvusrinde konverentsil osalesid ka Ühtse Venemaa esindajad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahvusrinde juht Marine Le Pen.
Rahvusrinde juht Marine Le Pen. Foto: SCANPIX

Prantsuse paremäärmusliku Rahvusrinde (FN) eilsel konverentsil osalesid ka Vene võimuerakonna Ühtne Venemaa esindajad.

Parteikonverentsist võtsid osa Ühtse Venemaa liikmed ja duumasaadikud Andrei Issajev ja Andrei Klimov.

«Pidasin konverentsil ka kõne,» ütles Issajev oma Twitteri kontol.

FN kaitseb Venemaa tegevust Ukraina kriisis ja mõistab hukka riigi vastu kehtestatud majandussanktsioonid.

Rahvusrinde juht Marine Le Pen kritiseerib ka Prantsuse valitsust, sest viimane pole Venemaale üle andnud dessantlaev-kopterikandjaid Mistral.

Le Peni arvates toimitakse vastupidiselt Prantsusmaa riiklikele huvidele ja Pariis andis USA survele järele.

Erakonna juht jagas oma seisukohti ka konverentsil.

«Meid süüdistatakse ekslikult Euroopa-vastasuses, kuid toetame Euroopat, mis ulatub Atlandi rannikult Uuraliteni, mitte Washingtonist Brüsselini,» sõnas Le Pen.

Erakonna eilsetel valimistel sai ta sajaprotsendilise toetuse ja jätkab partei juhina.

Arvamusküsitluste andmetel võib Le Pen jõuda 2017. aasta presidendivalimiste teise vooru. Sel juhul kordaks ta oma isa Jean-Marie Le Peni 2002. aasta saavutust.

Prantsuse konservatiivne erakond Rahvaliikumise Liit (UMP) valis üleeile oma juhiks ekspresident Nicolas Sarkozy.

Prantsuse praeguse riigipea François Hollande´i rekordilist ebapopulaarsust arvestades usuvad analüütikud, et 2017. aasta presidendivalimiste teises voorus võivad olla vastamisi Le Pen ja Sarkozy.

Rahvusrinde toetus kasvab viimasel ajal jõudsalt ning mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel võideti veerand kõikidest häältest.

Prantsuse veebiväljaande Mediaparti sõnul teeb FN venelastega ka rahastusalast koostööd. Veebilehe andmetel sai erakond ühelt Vene pangalt üheksa miljoni euro suuruse laenu.

Varasemalt keeldusid mitmed lääneriikide pangad parteile laenu andmisest.

Tagasi üles