/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2014/12/01/3571285t1h8232.jpg)
Eesti endine välisminister ja nüüdne europarlamendi saadik Urmas Paet sõnas täna Tallinnas Euroopa Liidu idapartnerlust lahkaval konverentsil, et ELi ja Venemaa vahelistes suhetes pole mõtet kiiret parenemist loota.
Paet: suhted Venemaaga jäävad pikalt väga komplitseerituks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suhted Venemaaga jäävad pikalt väga komplitseerituks. Mina sellesse küll ei usu, aga isegi kui kuidagi õnnestub olukord Ida-Ukrainas lahendada, jääb Krimm ikka läbikäimist mürgitama. Samuti teevad seda külmunud konfliktid näiteks Gruusias ja Moldovas,» sõnas Paet täna üritusel «Idapartnerlusriigid muutustes».
«Sündmustel on otsene mõju ka meie piirkonnale,» sõnas Paet.
Ta lisas, et ka siinses regioonis võib märgata mitmeid ebameeldivaid arenguid, näiteks Eesti puhul Eston Kohvri juhtum ja Leedu puhul Nõukogude armeest kõrvale hoidnud inimesi puudutavate juurdluste taasavamine Venemaal.
Konverentsi peateema ehk idapartnerlusriikide arengu kohta sõnas Paet, et praeguses staadiumis on kõigil kuuel idapartnerlusriigil – Valgevenel, Ukrainal, Gruusial, Moldoval, Armeenial ja Aserbaidžaanil – väga hea võimalus oma ühiskondi muuta. «Näiteks Ukraina saaks selles faasis praegu korruptsiooni vastu võidelda, sest toetus selle on olemas nii Ukraina ühiskonnas kui ka on olemas selge toetus ELilt. Sama kehtib teiste idapartnerlusriikide kohta,» sõnas ta.
Idapartnerlusriikide suhted Venemaaga avaldavad mõju ka nende suhtumisele Euroopa Liitu. Kiievis toimuv hirmutas Valgevene juhti Aleksandr Lukašenkat. «Valgevene pole tahtnud kunagi olla täiesti sõltuv Venemaast, siiani on riik Lukašenka oma hinnangul hästi manööverdanud,» sõnas Paet ja lisas, et valgevenelaste suhtumises on viimastel aegadel tunda olnud ka suurenenud huvi Euroopa vastu.