NATO liitlasväed jäävad Eestisse ka tulevaks aastaks

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA sõdurid koos soomustransportööriga Stryker Tapal.
USA sõdurid koos soomustransportööriga Stryker Tapal. Foto: Liis Treimann

Liitlasväed jäävad Eestisse ja teistesse Ida-Euroopa piiririikidesse ka järgmiseks aastaks, otsustati täna Brüsselis toimunud NATO välisministrite kohtumisel.

Sellega andsid NATO 28 liikmesriigi välisministrid poliitilise kinnituse, et väed, mis viidi Venemaa agressiivsete sammude tõttu Ida-Euroopasse, jäävad sinna ka algavaks aastaks. Seejuures kinnitasid nii NATO peasekretär Jens Stoltenberg kui ka mitmed Postimehega vestelnud diplomaatilised allikad, et väed jäävad Ida-Euroopasse «seni kuni vaja».

«Sellesse panustavad kõik liitlased. 28 28 eest terve 2015. aasta jooksul,» kordas peasekretär ka päev varem öeldut, lisades, et liitlased on tuleval aastal Ida-Euroopas jätkuvalt kohal nii maal, merel kui õhus, samuti korraldatakse lisaõppusi. «Need väed vastavad tõhusalt Venemaa suurenenud sõjalisele kohalolekule,» märkis peasekretär.

Välisministrite poolt heaks kiidetud NATO ühisdeklaratsioonis kinnitati vajadust reageerida Venemaa suurenenud sõjalisele aktiivsusele allianssi piiridel, nagu näeb ette septembrikuisel Walesi tippkohtumisel vastu võetud valmisoleku tegevuskava (RAP). «Tegevuskava täidetakse täielikult ja õigeaegselt,» märkis Stoltenberg.

«Sellesse panustavad kõik liitlased. 28 28 eest terve 2015. aasta jooksul,» ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Ühisdeklaratsioonis nimetatakse tegevuskava vastuseks Venemaa esitatud väljakutsetele, kuid ka ohtudele, mis on tekkinud alliansi lõunapiiril ning naabruses – Lähis-Idas ja Põhja-Ameerikas. «Selle (RAPi - toim) täitmine suurendab märgatavalt NATO valmisolekut ja operatiivsust ning aitab kaasa sellele, et NATO väed püsivad valmisolekus ja on võimelised vastama kiiresti ning kindlalt praegustele ja tulevikus tekkivatele väljakutsetele, mis alliansi ette kerkivad»

Osa tegevuskavast näeb ette ka väga kõrge valmidusega kiirreageerimisjõudude loomist 2016. aastaks. Välisministrid otsustasid, et esimesed taolised üksused peavad reageerimisvõimelised olema tuleval aastal. Juba varem sellesse üksusesse panustada lubanud Saksamaale, Hollandile ja Norrale täna uusi riike aga ei lisandunud. See, kui palju sõdureid hakkab taolisse üksustesse kuuluma, on esialgu veel ebaselge. See peaks selgemaks saama tuleva aasta veebruaris toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel.  

«Kiirreageerimisjõudude loomine muudab NATO tugevamaks ja enesekindlamaks. Pikas perspektiivis soovime lisaks näha pidevat NATO liitlaste kohalolu Eestis, varustuse ja toetuselementide eelpaigutamist ning paremat valmisolekut, eelkõige, mis puudutab planeerimist,» ütles Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus kohtumise tulemusi kommenteerides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles