Väljaanne: Kesk-Aasias on käimas venestamine

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaane: Kesk-Aasia riikides toimub venestamine. Fotol nende riikide taidlejad esinemas, taga Venemaad kujutav kaart
Väljaane: Kesk-Aasia riikides toimub venestamine. Fotol nende riikide taidlejad esinemas, taga Venemaad kujutav kaart Foto: SCANPIX

Soome väljaande Ulkopolitiikka artiklis analüüsitakse Venemaa käitumist ja tegevust ning tõdetakse, et Kesk-Aasia riikides on käimas venestamine.

Kõrgõzstanis näiteks muudetakse põhiseadust Venemaa põhiseaduse sarnaseks ning Tadžikistan on aina enam liikunud Venemaale majanduslikult ja poliitiliselt lähemale.

Euraasia majandusühendusse kuuluvad  Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan. Vaatlejaliikme staatuses on Ukraina, Moldova ja Armeenia.

Senise Euraasia tolliliidu alusel loodud majandusühendus loob rohkem kui 170 miljonit inimest haarava siseturu.

Venemaa juhitava majandusühenduse eesmärgiks on luua Euroopa Liiduga konkureeriv majanduslik jõud.

Kõrgõzstani endise presidendi Roza Otunbajeva sõnul on Ukraina kriis kaasa toonud selle, et Venemaa tunneb aina enam ka Kesk-Aasia vastu huvi.

Viis Kesk-Aasia riiki kuulusid kunagi Nõukogude Liitu ning enne seda tsaari-Venemaa koosseisu.

Sidemeid Venemaaga kinnitab vene keele kasutamine, sest vene keel on Kesk-Aasia riikides seni töö- ja suhtluskeel.

Venemaal on Kesk-Aasia riikidega ka tihedad töösidemed, kuna neist riikidest pärit mehi on üsna palju Venemaal võõrtöölistena.

Venemaa peab Kesk-Aasiat oma huviorbiidis hoidmisel arvestama siiski ka USA ja Hiinaga, kuid nende mõjuvõim ei ole siiski nii suur kui Venemaa oma.

Hiina huvid Kesk-Aasias on puhtalt majanduslikud, mitte poliitilised. Hiinat huvitab lisaks Kesk-Aasiaga kaubandussuhetele ja maavaradele ka islamiusu tõrjumine oma riigist.

«Kesk-Aasia riigid, kaasa arvatud Kõrgõzstan, kopeerivad Venemaa seadusi üks ühele. Neis riikides võetakse nii homopropaganda kui võõragentide seadused vastu enne selle aasta lõppu,» selgitas Biškekis tegutseva Ameerika Kesk-Aasia ülikooli politoloog Medet Tiulegenov.

Venemaa kasutab Kesk-Aasias oma seisukohade edastamiseks nii tava-kui sotsiaalmeediat.

Venemaa teisitimõtleja Maša Gesseni sõnul juhitakse Kesk-Aasia riikide mõjutamist otse Moskvast ja Kremlist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles