/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/12/05/3585233t1h81d9.jpg)
Venemaa maksab Ukraina julgeolekut garanteerima pidanud Budapesti memorandumi rikkumise eest kõrget hinda, ütles USA välisministeeriumi kõrge ametnik Rose Gottemoeller reedel.
USA: Moskva maksab Budapesti memorandumi rikkumise eest kõrget hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriigid kahetsevad, et teised Budapesti memorandumile alla kirjutanud ei suutnud täita dokumendiga endale võetud kohustusi, ütles USA välisministri abi relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku küsimustes.
Ukraina loovutas 1994. aastal Suurbritannia, USA ja Venemaaga sõlmitud Budapesti memorandumiga oma territooriumile Nõukogude Liidu ajast maha jäänud tuumaarsenali. Vastutasuks andsid allakirjutanud riigid lubaduse kaitsta Ukraina piire ja iseseisvust.
Gottemoelleri sõnul õnnestus lääneriikidel Ukraina julgeolekut tagada teisel viisil, läbi riikide koalitsiooni moodustamise, mis avaldab soovitud suunas sanktsioonide kujul majanduslikku survet, edastamaks signaali, et kui riik ei suuda rahvusvahelises süsteemis oma kohustusi täita, maksab ta selle eest hinda.
Tuumaarsenali säilitamine ei oleks tema hinnangul taganud Ukraina julgeolekut Venemaa eest. Kui Ukraina oleks tuumarelvad endale hoidnud, tähendanuks see 20 aasta pikkust alalist kriisi mitte üksnes Ukraina ja Venemaa vahel, vaid kogu regioonis, lisas Gottemoeller.
Kasahstanile jäi Nõukogude Liidu ajast ligi 1000 tuumalõhkepead, Valgevenele pisut vähem, sõnas Ühendriikide diplomaat.
Budapesti memorandumi allkirjastamisest möödub reedel 20 aastat.
Venemaa okupeeris veebruari lõpus ja märtsi alguses Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare, liidendades selle märtsi keskpaigaks. Aprillis õnnestus venemeelsetel separatistidel hõivata Moskva toel Ida-Ukrainas kümneid linnu, millele Kiiev vastas sõjalise operatsiooni alustamisega. Järgnenud kuude lahingutegevuses on osalenud lääneriikide ja Ukraina teatel arvukalt Vene sõjaväelasi, kelle Ukrainas viibimist Kreml siiani eitab.
Separatistidel ja Vene vägedel õnnestus augusti lõpus ja septembri algul vastupealetungiga Ukraina vägede saavutatud sõjaline edu paljuski ära nullida. Separatistide käes on ligi pool Donetski oblastist ning osa Luganski oblasti alasid. Samuti saavutasid nad septembri algul väljapääsu Aasovi merele.