/nginx/o/2014/12/10/3595195t1h25f3.jpg)
Täna tähistatakse rahvusvahelist inimõiguste päeva, mille eesmärgiks on rõhutada inimeste õiguste ja vabaduste tähtsust.
Täna on rahvusvaheline inimõiguste päev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimõiguste ülddeklaratsiooni loodi 1948. aastal ja ÜRO ratifitseeris selle 1949. aastal. 1950. aastal kuulutati 10. detsember rahvusvaheliseks inimõiguste päevaks.
Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhjalt on hiljem loodud inimõiguste konventsioonid.
Inimõiguste ülddeklaratsiooni esimene artikkel rõhutab, et kõik inimesed sünnivad oma väärikuselt ja õigustelt võrdsete ja vabadena.
Küsimused, mis tähendab olla inimene ning mis on väärikus, on aktuaalsed olnud läbi aegade.
Väljavõtted inimõigustest: igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele; kedagi ei või pidada orjuses või õiguseta seisundis; kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebeinimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust; kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele; kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada ega pagendada; kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei või meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust või au ja reputatsiooni ei tohi meelevaldselt määrida; igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukohta valida; igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele.