/nginx/o/2014/12/10/3595299t1h1d2b.jpg)
Nokia endine peadirektor ja Briti naftafirma Shell direktorite nõukogude esimees Jorma Ollila rääkis Helsingin Sanomatele antud intervjuus, et Soomes pole mõistetud Venemaa tekitatud ebakindluse tõsidust.
Ollila: Soomes ei mõisteta Venemaa olukorra tõsidust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks väljendas ta tõsist muret Soome majanduse olukorra pärast. Lähiperspektiivis kujutab endast maailmamajandusele tõsist ohtu toornafta ekspordist sõltuv Venemaa.
Vene-vastaste sanktsioonide tõttu ei saa välismaised ettevõtted tarnida Venemaale seadmeid, mis on seotud veeldatud maagaasiga, arktiliste piirkondade ja süvamere nafta tootmisega.
«Sanktsioonide tõttu pole võimalik viia Venemaale uut tehnoloogiat, mistõttu uusi investeeringuid teha ei saa, ka ei saa uusi puurtorne rajada. Selge on see, et 1,5-2 aasta pärast hakkab naftatootmine Venemaal vähenema.»
Tootmise vähenemine annaks aga suurriigi majandusele tõsise hoobi. Pool Venemaa sissetulekutest tuleb nafta- ja gaasitootmisest ning ekspordimaksudest. USA jälgib sanktsioonidest kinnipidamist äärmiselt hoolikalt. Energiafirmadel polegi muud teha, kui sanktsioonidest kinni pidada, muidu satub nende tegevus USAs tõsisesse ohtu.
«Kohtusin mõni aeg tagasi Moskvas Vene tippfirmade juhtidega. Nad on Vene majanduse pärast suures mures. On selge, et nad mõistavad olukorra tõsidust.»
Vene Föderatsiooni sisemajanduse kogutoodang on sama suur nagu Itaalial, kuigi elanikke on Venemaal enam kui 140 miljonit, võrreldes 60 miljoniga Apenniini poolsaarel. Ehk siis Venemaa on majanduslikult haavatav, riik ei ela väga pikka langust üle.
Soomes teeb Ollilale suurt muret poliitiline otsustusvõimetus. Ta nõuab poliitikutelt tegutsemist ja muudatuste tegemist. Pensionäride kalapüügilubade kallal nokitsemise ja ülikoolide rahastamise kärpimise asemel tuleks tugeval juhtimisel viia läbi tõeliselt suuri muudatusi, rääkis ta.
«Gerhard Schröderi aegsel Saksamaal ja Göran Perssoni ning Fredrik Reinfeldti juhitud Rootsis tehti suuri struktuurilisi uuendusi. Neile pole autoriõigust võetud. Neid tuleks Soomes kopeerida ja ellu viia, kuna need on tõestanud oma efektiivsust.»
Suurimaks probleemiks Soome tööstussektorile on pikemas perspektiivis tehniline areng, mis mõjutab kõiki tegevusalasid, jutustas Ollila.
Tema arvates on kõige olulisemad muutused robotid, nanotehnoloogia, 3D-printer, nn Asjade Internet ja tehisintellekt. Need muudavad tõenäoliselt väga oluliselt erinevate esemete ning teenuste tootmisviise, lisas ta.