Venemaa vanima vabaühenduse Moskva Helsingi Grupi (MHG) juhi Ljudmila Aleksejeva hinnangul on Venemaal palju probleeme inimõiguste kaitse valdkonnas, kuid keskpikas perspektiivis olukord paraneb.
Moskva Helsingi Grupi juht kutsub järgima lääne inimõigusstandardeid
10. detsember 2014, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui rääkida lähiajast, siis ma olen pessimist. Praegu tuleb meil, inimõiguslastel lihtsalt kuidagi ellu jääda. Tööd teha on väga raske. Keskpikas või pikas perspektiivis olen ma optimist,» lausus Aleksejeva kolmapäeval Interfaxile.
Kolmapäeval, 10. detsembril tähistatakse maailmas inimõiguste päeva.
«Minu meelest on Venemaa ajalooliselt Euroopa riik, ja ehkki tagasilöökide, siksakkide ja raskustega, kuid me tuleme Euroopasse selle demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega,» ütles Moskva Helsingi Grupi juht.
87-aastase Aleksejeva sõnul on inimõigusolukord Venemaal parem kui Nõukogude Liidus, kuid halvem kui läänes.
«Inimõigustega on meil praegu tõepoolest parem kui oli Nõukogude Liidus. Ma ei hakka rääkima Stalini ja Brežnevi ajast, kui valitses totaalne tsensuur. Meil on vaja taotleda Euroopa ja Ameerika taset. Praegu on meil inimõigusolukord parem kui Iraanis. On ka Aafrika riike, kus olukord on hullem,» lisas ta.
Aleksejeva sõnul ideaalseid riike inimõiguste seisukohast ei ole.
«Ei ole riike, kus inimõigusi järgitaks 100 protsendi ulatuses. Ma elasin 13 aastat USA-s. Kas arvate, et seal oli inimõigustega kõik korras? Muidugi mitte,» ütles ta.
Aleksejeva hinnangul on Venemaal olukorra parandamiseks õiguskaitse valdkonnas vaja arendada kohtusüsteemi. «Kohtuga on kõige raskem olukord. Meil ei ole õiglast, kvalifitseeritud kohut,» sõnas ta.