/nginx/o/2014/12/10/3597177t1h5a4a.jpg)
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht tunnistas täna, et ÜRO organisatsioon jäi nüüdseks Lääne-Aafrikas üle 6300 inimelu nõudnud Ebola-epideemiale reageerimisega hiljaks.
WHO tunnistab hilist reageerimist Ebola-ohule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleb ausalt öelda, et kogu maailm, seal hulgas WHO ei suutnud näha, mis lahti rullub, mis otse meie silme all juhtuma hakkab,» ütles organisatsiooni tegevdirektor Margaret Chan usutluses BBC-le.
Chan nentis, et Ebola on vana haigus, ent selle uuede konteksti asetumisel jäädi reageerimisega hiljaks. «Kõik me olime aeglased märkama selle mõju asukoha ühiskondlikule, kultuuri- ja majandusolukorrale,» sõnas ta.
Chan rõhutas, et tagantjärele tark olles võib öelda, et õigeaegse tegutsemisega saanuks anda epideemiale palju jõulisema vastuse.
WHO reageerimist ebolale on kritiseeritud, eriti on osutatud liigsele bürokraatiale ja politiseeritusele, mis takistab igasugustele ülemaailmsetele terviseohtudele kiiresti vastamast.
Chan võttis sõna enne Genfi kõrgetasemelist kohtumist, kus arutatakse peamise ebolakolde Sierra Leone, Guinea ja Libeeria tervishoiusüsteemi parandamist.
Epideemia algas Guinea poisi surmaga möödunud aasta detsembris, kuid tõve leviku käigus diagnoositi seda kaks korda valesti - esmalt kooleraks ja siis lassapalavikuks, ütles Chan. 21. märtsiks, kui oldi kindlad, et tegemist on ebolaga, oli viirus mitmes riigis kanda kinnitanud.
«See on see, mis võib juhtuda hästitoimiva tervishoiusüsteemi puududes,» rõhutas WHO juht.
Epideemia on seni mõjutanud kaheksat riiki - Guinead, Sierra Leonet, Libeeriat, USA-t, Nigeeriat, Malit, Hispaaniat ja Senegali. Neis riikides on haigestunud 17 834 inimest, kellest 6346 on surnud.