Eksliidrid: Poola nõustus CIA vanglaga, kuid mitte piinamistega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vaade kohale, kus väidetavalt asus Poola salavangla.
Vaade kohale, kus väidetavalt asus Poola salavangla. Foto: SCANPIX

Pärast aastaid kestnud eitamist möönsid kaks Poola endist liidrit kolmapäeval, et nad olid lubanud USA Luure Keskaegentuuril (CIA) tegutseda riigi territooriumil, kuid mõlemad rõhutasid, et ei andnud kunagi nõusolekut kinnipeetavate karmiks kohtlemiseks või piinamiseks.

Ekspresident Aleksander Kwasniewski ja endine valitsusjuht Leszek Miller rääkisid ajakirjanikega Varssavis pärast seda, kui USA senat avaldas teisipäeval Washingtonis raporti, milles mõisteti hukka CIA ülekuulamis- ja kinnipidamismeetodid.

Raportis ei avalikustatud neid riike, kus CIA salavanglad asusid.

«USA osapool palus Poolal leida vaikne koht, kus agentuur saaks läbi viia tegevust, mis võimaldaks efektiivselt hankida informatsiooni inimestelt, kes olid teatanud valmisolekust teha USA osapoolega koostööd,» ütles Kwasniewski. «Me andsime selleks oma nõusoleku.»

Kwasniewski sõnul nõudis Varssavi, et inimesi, keda CIA Poolas kinni peab, tuleb kohelda humaanselt kui sõjavange, vastavalt nende õigustele.

Poola korduvatest eitamistest hoolimata oli uudisteagentuur AP avaldanud lugusid CIA salavanglast Poola kirdeosas Stare Kiejkuty linnas. CIA endiste ametnike sõnul tegutses seel 2002. aasta detsembrist 2003. aasta sügiseni.

Inimõigusaktivistid usuvad, et Poolas peeti kinni umbes kaheksat terrorismis kahtlustatavat, teiste seas Khalid Sheikh Mohammedi, kes oli 11. septembri terroriaktide üks peamisi planeerijaid.

Kwasniewski oli võimul aastatel 1995-2005, kuid Miller ja teised vasakpoolsete valitsuste juhid neil aastatel eitasid kuni praeguseni CIA salavangla olemasolu.

Soovides õigustada oma senist vaikimist, ütles Kwasniewski hiljem teleintervjuus, et varem oli ta seotud riigisaladuse hoidmise kohustusega.

Kwasniewski sõnul oli vangla, mille puhul ta kasutas sõna objekt, osa «süvendatud» luurekoostööst USA-ga võitluses terrorismi vastu. Ta rõhutas, et ei teadnud, mis selles vanglas tegelikult toimus. Kwasniewski sõnul sai ta alles 2006. aastal meediasse lekkima hakanud infost teada, et leidsid aset ka piinamised.

Poola ekspresident ütles, et selline koostöö peatati 2003. aasta lõpus, kui ta avaldas tolleaegsele USA presidendile George W. Bushile survet vangla sulgemiseks seoses murega, et Poolal ei olnud selle üle kontrolli ning et selle tegevus oli salastatud.

Kwasniewski ja Miller mõlemad kritiseerisid USA raporti avaldamist, öeldes, et see kahjustas nii USA kui tema liitlaste huvisid rahvusvahelise julgeoleku jaoks ohtlikul ajal.

«Kui USA võtmetähtis agentuur petab oma presidenti, siis liitlased küsivad: kuidas me saame osaldada meie USA partnereid?» ütles Kwasniewski. «Selle avaldamisega kaotavad ameeriklased oma potentsiaali liitlasena.»

Kwasniewski ütles, et raport paljastas Ameerika nõrkuse, eriti Venemaa silmis.

Tagasi üles