/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/12/13/3605489t1hb97f.jpg)
Venemaa sõjalise doktriini uuendatud versiooni lisatakse säte mittetuumaheidutusest, ütles dokumendi koostamisel osalenud allikas laupäeval Interfaxile.
Allikas: Vene sõjalisse doktriini lisatakse säte mittetuumaheidutusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuendatud sõjalise doktriini artiklis kaheksa defineeritakse mittetuumaheidutus. Selle sätte lisamisega doktriini võtsid dokumendi autorid arvesse ekspertide kogukonna arvamust ja ajastu nõudmisi,» sõnas anonüümsust palunud allikas.
«Tuumarelvad ei saa tänapäeval olla täieliku heidutuse vahend,» sõnas ta.
Allika hinnangul on objektiivne reaalsus, et sõjalised ohud ja väljakutsed, eriti hübriidsõda, ning Venemaa võimalike vaenlaste tegevus selliste kontseptsioonide nagu «geotsentriline sõjategevuse ala, globaalne löök ja võrgustikukeskne sõjategevus» vajavad Moskva vastusamme. «Mittetuumaheidutuse süsteem on üks vahend selliseks vastuseks,» ütles ekspert.
Vene sõjalise doktriini artikkel kaheksa «defineerib mittetuumaheidutuse poliitiliste, diplomaatiliste ja sõjalistehniliste meetmete kogumina, mille eesmärk on mittetuumavahenditega ära hoida Venemaa-vastast agressiooni», lausus ta.
Spetsialistid on seisukohal, et strateegilist mittetuumaheidutuse kontseptsiooni järgides võivad enim arenenud riigid rajada pärast aastaid 2015-2020 õhuluure-rünnaku süsteemid, sõnas ekspert. Need sisaldavad õhuluuresüsteeme, mis on võimelised hoiatama mõne kindla vastase rünnakuettevalmistustest ning valmisolekust alustada agressiooni kuude, nädalate, päevade, tundide või minutite jooksul, samuti on need suutelised hoiatama teatud tüüpi konventsionaalsete relvadega ründeoperatsiooni alguse eest, rääkis ta.
Usutakse, et nähtavas tulevikus etendavad strateegilise mittetuumaheidutuse tagamisel peamist rolli õhujõud ja merevägi, lausus dokumendi koostamisel osalenud ekspert.
Spetsialistid on seisukohal, et strateegilist mittetuumaheidutust on võimalik sarnaselt tuumaheidutusele rakendada mitte ühisest keskusest, vaid strateegilistes asukohtades paiknevatest regionaalsetest väejuhatustest, mis muudavad heidutuse paindlikumaks ja efektiivsemaks, lisas ta.
Allikas rõhutas, et kõik Vene sõjaväeüksused ja ressursid on sõjalise doktriini peamise eesmärgi teenistuses - «hoida ära igasugune sõda ja relvakonflikt».
«Olgem ausad: otsene sõjaline kokkupõrge NATOga, kus elab pool miljardit inimest, võrduks Venemaa hävinguga. Ka sel põhjusel on meie riigi sõjalise poliitika eesmärk sõja vältimine,» ütles ta.
President Vladimir Putin tegi 2014. aasta septembris ülesandeks töötada veel enne aasta lõppu välja uuendatud sõjaline doktriin.
«Riiklik relvastusprogramm aastani 2025 peab arvestama kõiki peamisi sõjalise ja julgeoleku strateegilise planeerimise dokumentide sätteid. Seal hulgas Venemaa sõjalist doktriini, mille projekt peab olema valmis selle aasta detsembris,» ütles tollal Putin.
Praegune Vene sõjaline doktriin kehtib 2010. aastast.