/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/12/13/3605797t1h7bca.jpg)
Norra luureteenistuse (PST) direktori Marie Benedicte Bjørnlandi sõnul poleks ta üllatunud, kui pealinnas Oslos ulatusliku mobiiltelefonivõrgu pealtkuulamise taga on üks või mitu välisriiki.
Norra: välisriikide osalus Oslo pealtkuulamises poleks üllatuslik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi pealinna Oslosse püstitati mitu salajast tugijaama, seal hulgas valitsuskvartalisse ja parlamendihoone lähedusse, kirjutas Norra ajaleht Aftenposten laupäeval.
Nende abil on võimalik jälgida piirkonna mobiilikõnesid, koguda nende kohta andmeid ja välja selgitada, kes vastaval alal liigub.
Praeguseks pole veel selgunud, kas tegevuse taga on välisriik või mõni muu osapool, rõhutas Bjørnland STT-le.
«Kui on põhjust arvata, et tegevuse taga on mõni riik, siis asub asja uurima luureteenistus. Kui tegevuse põhjustasid puhtalt ettevõtete-vahelised kaubanduslikud huvid, siis uurib seda politsei.» ütles PST juht.
Nüüd ootame Norra IT-turvalisuse ameti NSM-i «peatselt» valmivat vastavasisulist raportit, lisas ta.
Bjørnlandi sõnul on riigi võtmepoliitikuid julgeolekuriskidest teavitatud.
«Kõige olulisem on valitsus- ja parlamendi liikmetele rõhutada, et nad ei räägiks mobiiltelefonidel konfidentsiaalsetest asjadest,» sõnas direktor.
Skandinaaviamaades on aktiivses luuretegevuses viimastel aastatel esile tõstetud Venemaad ja Hiinad. Bjørnland ei soovinud praeguses juhtumis spekuleerida millised riigid täpsemalt võisid pealtkuulamise korraldada.
«Tavaliselt muretseme nende riikide pärast, kellega meil puudub julgeolekupoliitiline koostöö. Üldiselt on naiivne arvata, et Norra vastu tunnevad huvi vaid üks või kaks riiki,» lisas direktor.
Bjørnlandi hinnangul asus NSM juhtumit uurima alles päras Aftenposteni laupäeval avaldatud artiklit.
Norra seadused lubavad pealtkuulamis- ja jälgimisseadmeid kasutada ainult politseil ja julgeolekujõududel.
Aftenposten jõudis tugijaamadele jälile kahe tehnoloogiaettevõtte abiga. Kahe kuu jooksul jälgiti toimuvat salajaste mobiiltelefonidega.
Ajalehe sõnul ei vihja miski võimalusele, et pealtkuulamise taga on Norra võimud ise.
Infoturbespetsialist Kyrre Sletesjøen ütles aga, et pealtkuulamiseks kasutatud seadmed maksavad pool kuni kaks miljonit Norra krooni ja eraisikutele neid ei müüda.
Tema sõnul on Norras väga vähe institutsioone, kellel on õigus niisuguseid seadmeid kasutada.