Video: selle aasta kõige nunnumad teadusavastused

Teadlased avastasid sel aastal ühe võimaliku põhjuse koalade puukallistamisharjumusele.

FOTO: SCANPIX

Nature video avaldas filmilõigu lõppeva aasta kümnest kõige nunnumast avastusest.

10. Marmosetid, kelle puhul selgus, et nad suudavad videot vaadates uusi asju õppida.

9. Tšehhi teadlased avastasid, et koerad tajuvad väga tugevalt maa magnetvälja ning paigutavad end keha kergendades sellele vastavalt.

8. Elavandipoeg Dumbo järgi nime saanud Dumbo kaheksajalga (Grimpoteuthis) nähti Mehhiko lahes eriti eriskummalisel moel liikumas – kokku pakitud kombitsatega. Kunagi varem ei ole teadlased sellist käitumist täheldanud.

7. Avastati 14 uut niinimetatud tantsiva konna liiki. Need on konnad, kelle isasloomad meelitavad vastassugupoolt krooksumise asemel hoopis jalgade sirutamisega, mis meenutab üsna palju tantsimist. 

6. Kariibidel elav Anole-sisalik (Anolis carolinensis) on osav peitupugeja ning varjub sageli laevadesse, laiendades nii reisides oluliselt oma elualasid.

5. Pisirobotid, mis ei ole küll päriselt elusolendid, aga meenutavad väga putukaid: üks üksik robot võib olla üsnagi kasutu, ent hulgakesti koos loovad nad keerukaid mustreid.

4. Amazonases avastati viis uut ahviliiki - seni oli neid peetud lihtsalt teiste liikide variatsioonideks.

3. Nokia väikse maailma teemalisel fotovõistlusel kolmanda koha saavutanud pilt hüpikämbliku 20 korda suurendatud silmadest.

2. Teadlased ehitasid pingviinide jälgimiseks robotpingviini. Esialgu katsetati tavalise robotiga, ent selgus, et see häiris pingviine, misjärel maskeeriti ka robot nende liigikaaslaseks.

1. Miks koalaad nii palju puid kallistavad? Selgus, et nad valivad kallistamiseks puud, mis on ümbritsevast keskkonnast jahedamad ning võivad seda teha oma kehatemperatuuri reguleerimiseks.

Tagasi üles