Venezuela on umbes sama suur riik kui Iraak, kuid tuleb välja, et sõjast räsitud Iraak on võrreldes Ladina-Ameerika riigiga mitmeid kordi turvalisem. Venezuela meedia üritas probleemile tähelepanu juhtida, kuid sattus sellega valitsuse kriitikatule alla.
Venezuela mõrvad šokeerivad avalikkust
Kui Iraagis tapeti 2009. aastal 4644 tsiviilisikut, siis Venezuelas mõrvati sama ajaga üle 16 000 inimese, kirjutab The New York Times. Isegi Mehhiko kurikuulus narkosõda nõudis mullu vähem ohvreid.
Suur mõrvade osakaal kummitab Venezuelat juba aastaid, kuid valitsus pole siiani tõsiseid samme olukorra parandamiseks teinud.
Nüüd aga avaldas üks riigi juhtiv sõltumatu päevaleht oma esiküljel šokeeriva foto Caracase ühest suuremast surnukuurist, kuhu nädalavahetuse jooksul toodi tosin mõrvaohvrit. Esikülje foto šokeeris rahvast sedavõrd, et algatas avaliku debati. Valitsuse mõistis aga väljaande tõsiselt hukka. Kohtuotsuse järgi peab väljaanne lõpetama fotode avaldamise vägivallast, samal ajal üritab valitsus probleemi maha vaikida.
«Unustage sajad lapsed, kes surevad juhuslike kuulide läbi või lapsed, kes näevad õudusega pealt, kuidas nende vanemad või vanemad vennad nende silme all tapetakse,» sõnas ühe teise väljaande toimetaja Teodoro Petkoff kohtuotsust mõnitades. «Ja siis on nende probleemiks foto.»
Alates president Hugo Cháveze võimule saamisest 1999. aastal on statistika andmetel mõrvatud riigis umbes 118 541 inimest. Alates 2007. aastast on Venezuelas aset leidnud 43 792 mõrvajuhtumit. Võrdluseks on Mehhiko narkosõjas mõrvatud alates 2006. aastast umbes 28 000 inimest.
Mullu oli mõrvade arv Venezuelas enam kui kolmekordne võrreldes ajaga mil Chávez 1998. aastal valiti.
Lisaks jäävad üle 90 protsendi mõrvadest lahendamata ilma ühegi arreteerimiseta. Samal ajal käib pidev õigusemõistmine Cháveze kriitikute vastu.
Põhjuseid taolisele arengule riigis leitakse erinevaid. Nimelt on vahe rikaste ja vaeste vahel jätkuvalt väga suur, majandus ei kasva, politseinike palgad on väikesed ja inflatsioon püsib suur. Cháveze ajal on õigussüsteem muutunud politiseerituks ning lisaks on sõltumatuid kohtunikke vähe.