Pyongyang nimetas laupäeval ahviks USA presidenti Barack Obamat, kes olevat õhutanud kinosid näitama palju kõneainet tekitanud Põhja-Korea ainelist komöödiat «Intervjuu».
Põhja-Korea võrdles Obamat ahviga
Mõjukas riiklik kaitsekomisjon süüdistas ühtlasi Ühendriike Põhja-Korea internetiühenduse häirimises.
Riigis katkes sel nädalal korduvalt internetiühendus, mis kutsus esile spekulatsioone USA võimude kättemaksust küberrünnaku eest filmi «Intervjuu» tootnud stuudio Sony Pictures vastu, mille taga Washingtoni väitel on Pyongyang.
Kaitsekomisjoni süüdistuse kohaselt julgustas Obama kinosid näitama filmi, mis jutustab kujuteldavast USA Luure Keskagentuuri (CIA) vandenõust tappa Põhja-Korea riigijuht Kim Jong-un.
Sony esmalt peatas filmi avaldamise, kui USA suuremad kinoketid olid teatanud ei kavatse häkkerite ähvarduste tõttu linateost näidata.
Kinokette tegid ettevaatlikuks ähvardused end Rahuvalvuriteks nimetanud häkkerite rühmituselt, mis hoiatas filmi võimalikke vaatajaid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid meelde tuletades.
Häkkerid avalikustasid ka hulga Sony jaoks piinlikkust tekitanud e-kirju, stsenaariume ja muud asutusesisest suhtlust, sealhulgas infot palkade ja töötajate terviseandmete kohta.
«Obama muutub oma sõnades ja tegudes alati hulljulgeks nagu ahv troopilises metsas,» seisab Põhja-Korea riikliku kaitsekomisjoni avalduses, mida vahendas ametlik uudisteagentuur KCNA.
«Kui USA jääb (Põhja-Korea) korduvatest hoiatustest hoolimata kindlaks Ameerika-maneeris ülbele, omavolitsevale ja gangsterilaadsele praktikale, siis peab USA meeles pidama, et selle nurjunud poliitilised afäärid saavad vältimatu surmahoobi;» ütles komisjoni kõneisik.
Ta süüdistas Washingtoni Põhja-Korea seostamist Sony häkkimisega ilma kindlate tõenditeta ning mõistis filmi veel kord hukka, öeldes, et õhutab USA administratsiooni kõrgete ametiisikute heakskiidul terrorismile.
Film esilinastus 25. detsembril umbes 320-s väikses peamiselt sõltumatus kinos.
USA president Barack Obama nimetas pühapäeval küberrünnakut Sony Picturesi vastu «kübervandalismiks», mis ei klassifitseeru sõjaliseks rünnakuks.
«Ei, ma ei pea seda sõjategevuse aktiks. Minu meelest oli see kübervandalismi akt, mis osutus väga kulukaks. Me suhtume sellesse äärmise tõsidusega,» ütles ta.