/nginx/o/2014/12/28/3638927t1hb4d7.jpg)
Läti satub neljapäeval Euroopa Liidu eesistujaks saades Ukraina kriisi lahendamiseks Venemaaga peetavate kõneluste eesliinile.
Läti satub ELi eesistujana Ukraina kriisi kõneluste eesliinile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1. jaanuarist langevad kuueks kuuks Läti õlule ka muud ELi probleemid alates energiajulgeolekust ja islamivõitlejatest Kreeka majandusraskusteni.
Alles 1991. aastal Nõukogude Liidust vabanenud ja taasiseseisvunud ning 2004. aastal ELi ja NATOga ühinenud 1,9 miljoni elanikuga Läti jaoks on kõige tõsisemaks väljakutseks suhted Kremliga.
Balti riigid on Venemaa suhtes valvsad sestpeale, kui Moskva Krimmi poolsaare annekteeris ja Ida-Ukraina separatiste sõjaliselt toetama asus. Kardetakse, et Moskva võib võtta nõuks omaaegsed Nõukogude Liidu ja tsaaririigi alad tagasi võtta ning oodatakse NATO-lt julgeolekutagatiste kinnitamist.
Ehkki Läti on nõudnud karme meetmeid Moskva agressiooni vastu Ukrainas, kinnitab valitsus, et EL-i eesistujana ollakse erapooletu.
«Üks, mida me kindlasti ei ole, on Vene-vastased või Vene-meelsed, või eesistuja, kes ei arvesta teiste liikmesriikide arvamustega,» kinnitas välisminister Edgars Rinkēvičs AFP-le.
Päev varem oli ta Riias Itaalia välisministrilt Paolo Gentiloni sümboolselt ELi eesistumise tõrviku üle võtnud.
«Meie põhimõtteline seisukoht, mis ei muutu, on Krimmi (kui Venemaa osa) mittetunnustamine,» ütles Läti välisminister.
«Kui asjad Ida-Ukrainas paranema hakkavad, kui Venemaa saab lahenduse, mitte probleemi osaks, võime sanktsioone leevendada või isegi osaliselt tühistada. Kui asjad lähevad halvemaks, tuleb meil paratamatult seda instrumenti kasutada.»
Läti eesistumine kulmineerub Riia tippkohtumisega 21.- 22. mail, kus pannakse paika EL-i idapartnerlusprogrammi uued suunad.
Rinkēvičs avaldas lootust, et tippkohtumisel saadetakse EL-iga assotsiatsioonilepped allkirjastanud Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale sõnul, et «idapartnerite ja EL-i suhted ei ole lõppenud».