«Leedu valitsuses on jobud,» tsiteeris Wall Street Journali Eesti korrespondent Liis Kängsepp jaanuaris majandusminister Juhan Partsi hinnangut Vilniuse otsusele hakata ootamatult muutma Rail Balticu kurssi ja venitada sellega ka ühisraudtee ehitust.
Artikkel põhjustas tormi Leedus ja seejärel lõi laineid ka Eesti meedias – nagu selgub rahvusvaheliselt tuntud ja maineka väljaande koostatud värskest edetabelist, on see nende lõppeva aasta kümne kõige loetavama ELi puudutava blogipostituse seas.
Leedu ajakirjanik Eglė Digrytė tunnistas pärast loo ilmumist Postimehele, et sealses netikommentaariumis tõi Partsi avaldus kaasa elava arutelu ning huvitaval kombel sai Eesti minister neist enamikus kõvasti kiita.
«Nad kirjutasid, et ta ütles ju vaid tõtt ja igaühele ilmselget, et ta ei oleks pidanud oma sõnade pärast vabandust paluma, et meie valitsus koosnebki idiootidest, et Rail Balticu läbi Vilniuse toomine ei ole ratsionaalne jne,» kirjeldas Digrytė.
Leedu ajakirjanik Eglė Digrytė tunnistas pärast loo ilmumist Postimehele, et sealses netikommentaariumis tõi Partsi avaldus kaasa elava arutelu ning huvitaval kombel sai Eesti minister neist enamikus kõvasti kiita.
Kaitseanalüütik ja endine ajakirjanik Aleksandras Matonis nõustus Eesti ministri suust kõlanud kriitikaga, kuigi leidis, et kuigi Partsi sõnad ei kõlanud diplomaatiliselt.
«Kuid keegi ei saa võtta Eesti esindajatelt õigust arvustada Leedu poolt selle pärast, et ta projektiga venitab või räägib ümber asju, mis eelmise valitsusega juba kokku lepiti,» lausus ta. «Probleemid Rail Balticuga põhjustavad uue ja taas häbi tekitava olukorra, tõstatades tõsise küsimuse, kas sotsiaaldemokraadid on valmis ehitama Euroopa raudteevõrgustikku, et muuta olukorda, kus Leedu on ülejäänud Euroopast isoleeritud.»
«Selle projektiga venitamine on ainult Venemaa huvides, sest Leedu riigiraudtee on orienteeritud ennekõike ida suunas kauba vedamisele,» jätkas Matonis. «Kuigi vahemaa Leedu piirilt Poola pealinna on vaid 400 kilomeetrit, kulub praegu rongiga Kaunasest Varssavisse reisimisele väga palju tunde seetõttu, et reisija peab piiril rongi vahetama ja Poolas ei sõida seda suunda kiirrong.»
«Leedu uus seisukoht, mis nõuab, et raudtee läbiks Kaunase asemel Vilniust, tõstab dramaatiliselt nii sellele projektile kuluvat raha kui aega, kui mitte ei sea kõike üldse ohtu,» nentis Matonis. «Vilniuses elab vaid kuuendik Leedu elanikkonnast. Kaunast läbiv raudtee muudaks Euroopa raudtee kättesaadavaks kogu ülejäänud riigile.»