Soome püüab jätkata koostööd Venemaaga, kuivõrd see on praeguses olukorras võimalik, ütles president Sauli Niinistö täna uusaastakõnes.
Niinistö: Venemaa on ja jääb Soome naabriks
Niinistö tuletas rahvale meelde, et Venemaa on ja jääb ka edaspidi Soome naabriks, mistõttu tuleb jätkata suhtlust ja võimaluste piires koostööd.
Soome on oma seisukohad selgelt välja öelnud, rõhutas ta. «Venemaa teab hästi, et Soome on osa läänest.»
Niinistö sõnul näitavad Ukraina sündmused, et sõda Euroopas on tõsiasi. Soome on nii otsekontaktides Venemaaga kui Euroopa Liidu ühistes sammudes mõistnud hukka Krimmi annekteerimise ja Venemaa tegevuse Ukrainas.
«Selline tegevus põhjustab kõikjal ohtu ja pingeid. Kui võim ongi kunagi sündinud püssirauast, siis enamasti sünnib sellest siiski vaid kaos,» hoiatas president.
Niinistö kinnitas, et Soome on alati oma kaitsevõime eest hoolt kandnud, aga nüüd tuleb muutunud olukorda ja ootamatuid ohte arvestades tagada riigile usutav kaitse. «Ilma tuntava lisapanuseta ei ole see võimalik.»
President peab Euroopa Liidu liikmesust Soomele oluliseks julgeolekutagatiseks, ehkki see ei suurenda otseselt kaitsevõimet.
«Ei ole võimalik ette kujutada, et liit jääks kõrvaltvaatajaks, kui tema liikmesriiki ja territooriumi haavataks.»
Niinistö ütles, et kaitsekoostööd Rootsiga jätkatakse ja arendatakse, partnerlus NATOga on viidud uuele tasandile ja ka selles vallas jätkatakse tööd.
«On sõnadetagi selge, et liikmesust on alati võimalik taotleda, kui me seda soovime,» tõdes president.
Niinistö uusaastakõne annab selgelt tunnistust muutunud julgeolekuolukorrast. Kui möödunud aastal ei maininud ta uusaastakõnes kordagi Venemaad ega NATOt, siis tänavu tuli Venemaast rääkida seitsmel korral ja mööda ei saanud ka NATO nimetamisest.